Suurim liikluskindlustuse kahjum Salval ja Aerometil
Liikluskindlustus tõi eelmisel aastal kõikidele Eesti kindlustusseltsidele kokku 3,1 miljonit krooni kahjumit. Lisaks kahele kõige suurema kahjumiga kindlustusseltsile oli ASA Kindlustuse kahjum liikluskindlustuses 1,5 miljonit krooni. «Teistel olid kahjumid juba väiksemad,» lausus Veljo Tinn.
Liikluskindlustuses oli kasumis viis kindlustusseltsi. RASil Eesti Kindlustus oli kasum 1,8 miljonit ja Eesti Transpordikindlustusel 1,5 miljonit krooni. Kasumis olid ka kindlustusseltsid Leks, Farret ja Inges.
Eesti Transpordikindlustus saavutas oma eelmise aasta poolteise miljoni krooni suuruse kasumi 8,3 miljoni krooni kogutud preemiate juures. Kindlustusseaduse kohaselt tohib liikluskindlustuse kasum olla vaid kuni 4,55 protsenti kogutud preemiatest, Transpordikindlustusel oli see 18 protsenti.
Liikluskindlustuse fondi peadirektori sõnade kohaselt oli Eesti Aerometi kahjum liikluskindlustuses tingitud ASi EK bensiinijaamades müüdud lühiajalistest poliisidest. Praegu müüb Eesti Aeromet tanklates vaid pooleaastaseid ja kauem kehtivaid kindlustuslepinguid.
Salva Kindlustuse juhatuse aseesimees Toivo Voit rääkis, et Salva müüb oma poliise ainult peakontoris.
«Kindlustusseltsid püüavad sõlmida selliseid poliise, kus tõenäosus kindlustuspettuste suhtes on väiksem,» kommenteeris Tinn.
Kindlustusseaduse kohaselt peavad kõik liikluskindlustusega tegelevad seltsid müüma ka lühiajalisi kindlustuspoliise, kuid seda ei pea tegema iga agent.
Eelmisel aastal sõlmisid Eesti kindlustusseltsid kuni viiepäevaseid kindlustuspoliise 6,9 protsenti, kuni 15päevase kestusega poliise 16 protsenti ja alla ühekuulise kestusega poliise 68 protsenti.
Toivo Voidi hinnangul on liikluskindlustuse tariifid poliitiliste kokkulepete tulemus. «Bussid, trollid ja trammid maksad kõvasti üle, et eraisiku tariif oleks odavam,» lausus Voit. «Samuti maksab Võru talunik kinni tallinlaste avariid.»
Voidi sõnade kohaselt tuleks Eestis rakendada analoogne süsteem Norraga, kus 18--24aastased autojuhid maksavad poolteisekordset tariifi, kuna selles autojuhtide grupis on avariilisus kõige suurem.
«Kui juht selle aja jooksul avariid ei tee, maksab kindlustusselts talle kõrgendatud osa preemiast tagasi,» lausus Voit. Tallinnas on Voidi sõnul avariilisus suur, kuid riigikogu ei taha sellega arvestada.
Veljo Tinn märkis, et liikluskindlustuse tariifid pidid tõusma veerandi võrra juba 1. jaanuaril, kuid selleks on vaja muuta kindlustusseadust. «Eelnõu ringleb seni valitsusringkondades,» lausus ta.
Eelmisel aastal kogusid kindlustusseltsid liikluskindlustusest kokku 244 miljonit krooni kindlustuspreemiaid.