Eesti majanduse aktiivsus langeb

Investeeringute olukorda hindasid konjunktuuriinstituudi eksperdid aasta esimeses kvartalis normaalseks. Majanduspoliitiline kliima on välisinvesteeringute jaoks soodne, ütles konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.

«Mis jääb positiivse poole peale, on kahtlemata see, et investeeringud on suurenenud, ka ootused nende osas on positiivsed,» lisas Signe Ratso. Mullu tehti välisinvesteeringuid Eestisse rohkem kui kahe miljardi krooni eest, mis on veidi vähem kui 1994. a, kuid suurusjärk on sama, lausus ta. «Sel aastal on valitsusel plaanis infrastruktuuri erastamisega algust teha, siis võib üks suuremahuline investeering kahekordistada välisinvesteeringute mahtu,» prognoosis Ratso.

Konjunktuuriinstituudi poolt 400 pere seas läbi viidud küsitluse põhjal hindasid küsitletud oma majanduslikku olukorda viimasel kolmel kuul halvemaks kui eelmise aasta lõpul. 33% küsitletuist prognoosis Eesti majandusolukorra halvenemist tänavu, rääkis konjunktuuriinstituudi direktor Marge Josing.

Rahulolematuse põhjus oli tarbijahindade tõus ja tarbijate tulude langus võrreldes eelmise aasta detsembriga, lausus Josing.

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli eelmise aasta detsembris keskmine töötasu Eestis 3200 krooni kuus. 1996. a esimestel kuudel on keskmine töötasu langenud 2600 kroonile.

«Tarbijad loodavad, et hinnad langeksid ja sissetulekud kasvaksid,» kommenteeris majandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna juhataja Raul Täkker. Need lootused ei ole täitunud ja sellest tuleneb negatiivsem hinnang majanduse arengule, lisas ta.