Häkkerite tegevuse kuldaeg hakkab mööda saama

Lisaks halvale õnnele iseloomustab enamikku häkkeritega seotud juhtumeid ka väärastunud eetika, mis leiab, et kui firma turvameetmed on nii nigelad, et ei suuda häkkerit eemal hoida, siis on firma enda süü, kui ta nende süsteemi sisse murrab.

Reeglina meessoost, noored ning terased, on häkkerid tehnoloogia koha pealt väga osavad. Nad võivad aga olla tõeliselt rumalad tegelikus elus. Nad arvavad, et on võitmatud, nähtamatud ja targemad kui teised inimesed nende kõrval.

Paraku jääb enamik infovargusega tegelevaid häkkereid vahele. Ka vastasrindesse kuuluvad ametnikud muutuvad järjest osavamaks ning neil on arvutikuritegudele lõpu tegemisega tõsi taga.

Vaatamata suurtele unistustele ei pälvi enamik häkkereid isegi mitte meedia tähelepanu ja kindlustavad endale vaid koha trellide taga.

Häkkerite põlvkond kasvas üles 1960. ja 1970. aastatel, kui Internetti alles ehitati ning mil tõelisel arvutiasjatundjal ei olenud vastaseid vaja karta. 1970. olid sellised arvutisüsteemid, millel puudus igasugune turvakontroll. Igaüks võis sinna siseneda ja seal ringi tuhnida, ütles Noel Chiappa, üks Interneti loonud teadlastest. Arvutiside sünniaegadel nimetati praguseid häkkereid hellitavalt «turistideks». Ajad on muutunud. Online-äri on paisunud ning panused palju suuremad. «See ei ole enam kauboide ja indiaanlaste mängimine. Liiga palju äri tehakse praegu arvutiside teel ja seega peab see olema turvaline,» ütles Sacramento aseprokurör William Portanova. AP--BNS