Eesti vajab alkoholiseadust

Heidi Vessel rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast leiab, et venimise põhjus peitub eri ametkondade kooskõlastamatus tegevuses. «Vahepeal käisid jutud, et hoopis sotsiaalministeerium tahab alkoholiseaduse eelnõu koostamise enda peale võtta,» meenutab Vessel.

Eelmise aasta lõpus alkoholiseaduse eelnõule lisatud rahandusminister Mart Opmanni ja kantsler Enn Pandi seletuskirjas peetakse seaduse väljatöötamise eesmärgiks seadusliku aluse loomist alkoholi müügi ja tootmise korrastamiseks.

Sotsiaalministeerium on seni leidnud, et Eesti alkoholipoliitika ja järelikult ka vastav seadus peab olema suunatud alkoholi üldise tarbimise vähendamisele. Eelmise ministri Siiri Oviiri allkirjaga märgukirjas peetakse kõige mõjusamaks alkoholi hinna tõstmist ja alkoholi kättesaadavuse piiramist.

Sätestamist vajab tema sõnul seegi, kas alkohoolsete jookide hinnad on vabad või fikseeritud.

Normaalse konkurentsi tekkimiseks kohalike alkoholitootjate endi ja ametlike maaletoojate vahel peab riigipiir takistama salakauba riiki imbumist, leiab Kirss. Kuidas oma toodangut või imporditud kaupa müüa, on juba iga äriettevõtte enda asi, lausub ta.

Veidi üle aasta tagasi korraldas majandusministeerium alkoholi andmepanga sisseseadmiseks ja pidamiseks konkursi, mille võitjaks tunnistati RAS Areto.

Registripidaja Eva Ojavee sõnul peaksid kõik Eesti turul müüdavad viinad olema tänase seisuga andme-panka kantud. Praegu käib töö likööride ja teiste alkohoolsete jookide andmepanka kandmise reglementeerimiseks.

Kas üks või teine jook kanda andmepanka, otsustab keskmiselt kord nädalas koos käiv degusteerimiskomisjon. Andmepangas toimuvatest muudatustest informeeritakse pidevalt tolli, litsentsitalitust, politseid, rahandusministeeriumi, konkurentsiametit, maksuameti aktsiisitalitust ja teisi asjaosalisi. Nimetatud ametkondade esindajad kuuluvad ka degusteerimiskomisjoni.

Areto direktori Tiiu Kosina sõnul on kontrollitud kõigi komisjoniliikmete maitse- ja aroomitundlikkust. Jookide registrisse kandmisel on tema väitel peatähtis siiski see, et analüüsid ja jookidega kaasas käivad dokumendid oleksid korras. De-gusteerimiskomisjon on üksikud taotlused andmepanka kandmiseks tagasi lükanud.

Mitmed kauplejad kurdavad, et andmepank ei täida oma eesmärki. Vähemalt pole ta seni seda täitnud, väidavad nad.

Juho Ojasoo teab kinnitada, et kui imporditavad alkohoolsed joogid jätta andmepangas registreerimata, ei juhtu selliselt toimiva firmaga midagi.

Arno Narro on veendunud, et andmepank hakkab toimima vaid siis, kui see kehtib ilma eranditeta. Praegu juhtub sageli nii, et vajalikke pabereid hakatakse vormistama alles siis, kui alkoholikonteiner on juba Eestis, räägib ta.

Mujal maailmas kulub andmepangas registreerimiseks mitu kuud, kinnitab Narro. «Seadust just selleks vaja ongi. Kui teda pole, saab meile tänini näpuga näidata, et mis te tahate, teil pole isegi oma seadust,» ütleb Ofelia peadirektor.

Eva Ojavee kinnitab, et jae- ja hulgifirmad on seni saanud Aretost tasuta informatsiooni neid huvitavate alkohoolsete jookide kohta. Esimene kirjalik leping jaemüügifirmaga sõlmiti kümmekond päeva tagasi Kristiine Keskuse kauplusega.

Kristiine Keskuse kaupluse müügijuht Kristi Altrov põhjendab lepingu sõlmimise vajalikkust sellega, et kauplus tahab saada õiget kaupa õige maaletooja käest. Ebaseaduslikku kaupa käiakse Altrovi sõnul üsna tihti pakkumas.

Varem tuli ette, et nädalas käidi vähemalt viiel korral ilma korralike dokumentideta kaupa pakkumas, sõnab ta. Nüüd tuleb seda ette paar korda nädalas.

Põhiliselt pakutakse brändit, konjakijooke ja ?ampust, lisab ta. «Põhiline on ikkagi idakaup,» ütleb Altrov. Üldjuhul ei taha kahtlase kauba pakkujad oma firma nime avaldada, väidab Kristiine Keskuse kaupluse müügijuht.

Majanduspolitsei andmetel liigub kahtlane alkohol eeskätt väiksemates kauplustes ja keldripoodides. Samas on mitu alkohoolsete jookide ametlikku maaletoojat pöördunud politsei poole avaldustega, kus pannakse kahtluse alla ka mõne hulgifirma tegevus.

Rahandusministeeriumi meelest on alkoholiseadusega tarvis sätestada, et alkoholi tootmise ja turustamisega saab tegeleda ainult valitsuse kinnitatud korra ja tingimuste alusel väljaantud tegevusloaga. Piirituse tootmise õigus peaks rahandusministeeriumi seisukoha alusel kuuluma ainult riigifirmadele.

Alkoholi andmepanga pidamine ja alkoholi näidiste ning nõutavate dokumentide esitamise kohustus tuleb alkoholiseaduse koostajate arvates seadustada. Hulgimüügiarveldused peavad kajastuma hulgimüüja pangaarvel, leiab rahandusministeerium. Seadustada tuleks ka tegevusloa väljaandmisest keeldumise ja loa tühistamise põhjused, on kirjas alkoholiseaduse eelnõuga kaasas käivas Mart Opmanni ja Enn Pandi seletuskirjas.