28 aprill 1996

Piraattelefoniga võib säästa kümneid tuhandeid

Eesti Allanite tõttu jääb Eesti Mobiiltelefon turundusdirektori Urmas Kõivu hinnangul aastas ilma 5--6 miljonist kroonist.

NMT-võrkudes toimivate mobiiltelefonide puhul langeb rünnakuohvriks mobiiltelefoni omaniku telefoninumber, millele vampiirina haakub sidepiraat.

Allan võtab taskust spetsiaalselt piraatkõnede tegemiseks ümberehitatud No-kia 350 NMT ning valib sellel numbrikombinatsiooni, proovides oma telefoni programmeerida mõnele teisele numbrile. Esimene kord ei õnnestu, sest valitud telefoninumber on uuema mobiiltelefoni oma, millel on peal piraatlust välistav SIS-turvasüsteem.

Ka teine Allani katse ebaõnnestub, kuna omanikul on peal teenus *33*, mis nõuab enne rääkimist numbrikombinatsiooni. Kolmandal korral muheleb aga Allan rõõmsalt. Ta leidis kaitsetu.

Piraattelefonil on kaks numbrit, enda ja piraatnumber.

«Kui sa tahad, et keegi sulle sisse helistab, siis kodeerid telefoni piraatnumbri pealt oma numbri peale. Välja helistades paned sisse suvalise numbri, millelt saab helistada,» selgitab Allan.

Nokia uuema NMT-mudeli ümbertegemine piraattelefoniks läheb maksma 3500 krooni, Benefoni ümbertegemine maksab 6000 krooni ringis. Nokiaid saab ümber teha Eestis, Benefone Venemaal. Piraattelefoni tellimus täidetakse Nokia puhul juba sama päeva õhtul, Benefoni korral nädala pärast.

«Tellimust ei ole küll võimalik sisse anda läbi Kuldse Börsi, kuid tundes inimesi vastavates ringkondades, saab asjaga hakkama,» tõdeb Allan.

Telefon tasub ennast kohalike kõnede osas kiirelt ära. Sõbraga kahe peale poolteist kuud tagasi ostetud piraattelefoniga on Allan rääkinud juba 107 tundi piraatkõnesid. Seega on ainüksi Allan ja tema sõber säästnud poolteise kuuga 29 000 krooni.

Allani hinnangu kohaselt võib Eesti tänavatel liikuda vähemalt 1000 piraatmobiiltelefoni.

Ainuke halb asi on see, et viimasel ajal on Eesti Mobiiltelefon võtnud tarvitusele palju uusi turvameetmeid, mistõttu Eestist saab piraatelefoniga helistada ainult Eestisse, kurdab Allan. «Varem oli parem. Kord võtsime kõne Filipiinidele ja rääkisime poolteist tundi järjest,» meenutab ta.

Kuna viimasel ajal on kohalikud mobiiliomanikud hakanud oma telefone kaitsma, rünnatakse üha rohkem siin viibivate põhjamaalaste NMTsid, sest need on tavaliselt vanemad ja seega ilma vajalike turvasüsteemideta. Ka Soomes viibivad eestlased eelistavad seetõttu osta endale piraattelefone

Ilmselt aga hakkab NMT-piraatsideturg tänu tõhustatud turvameetmetele lähemal ajal sellisel kujul kokku tõmbuma, on Allan realist. Ta lisab samas, et päris ära ei kao piraatturg kunagi, isegi Ameerikas pole piraatlust õnnestunud välja juurida.

«Käivad jutud sellestki, et Venemaal on tehnikameestel õnnestunud luua ka GSM-piraatkaart ja et mõni eksemplar võib siin kellelgi juba olla,» kommenteerib Allan. See looks alale täiesti uusi perspektiive.

Hetkel kuum