Malta edu pant on reklaam

Malta kõige tähtsam majandusharu on turism ja saarte majanduslik edukus sõltub sellest. Ligi viiendik Malta töövõimelisest elanikkonnast on hõivatud turismitööstuses ja neljandik riigi valuutatulust tuleb turismist.

Malta turismiameti turundusdirektori Paul Galea sõnul peitub turismitööstuse edukuse võti suures osas reklaamis ja turismiameti kuue välisesinduse töös. Turismiamet kuulub 70 protsendi ulatuses Malta riigile, ülejäänu jaguneb rahvusliku lennukompanii Air Malta ja erafirmade vahel.

Veidi üle 20 aasta tegutsenud Air Malta on turismiameti turundusdirektori väitel praegu nii edukas, et ei vaja riiklikku toetust. Lennukid Malta lennuväljalt viivad reisijad 89 erinevasse maailma punkti, mitmetest riikidest lähtuvad Maltale t?arterreisid.

Ühe turisti Maltale toomiseks kulutab riik umbes 120 krooni. Huvi turistide vastu on saartel ka igal sammul tunda, sest tasuta reklaampakette, mis sisaldavad nii maakaarte kui riigi piltidega ajalugu, jagatakse kõigile Maltale sõitjatele hulgakaupa.

Eelmisel nädalal Maltal viibinud Tallinna Turismiinfo juhataja Liisa Pakosta sõnul on reklaam see, mis seda maad müüb.

Maltat külastab miljon turisti aastas ja nad peatuvad saartel vähemalt seitse ööd. Võrdluseks, Eestit külastab aastas pool miljonit turisti, kes veedavad siin vähemalt ühe öö, keskmiselt peatutakse Eestis vaid 2--3 päeva, räägib Pakosta.

Hiiumaad külastas eksperthinnangutel eelmisel aastal 35 000 turisti, kellest majutusasutusi kasutas 9000. Keskmiselt viibis üks turist Hiiumaal kaks ööpäeva.

Malta kõige olulisem turismiturg on Inglismaa, seda suures osas ajaloolistel põhjustel. 180 aastat kestnud Briti impeeriumi võimu alt vabanes Malta alles 32 aastat tagasi. Eelmisel aastal Maltat külastanud turistidest oli inglasi ligi pool, sakslasi viiendik, itaallasi kümnendik, prantslasi juba vähem.

Paul Galea sõnul on viimasel ajal märgatavalt kasvanud Skandinaaviast, Hispaaniast, Portugalist, Ida-Euroopast ja Venemaalt Maltale saabunud turistide arv.

Eelmisel sügisel algatas Eesti reisibüroo Wris lennureisid Maltale. Kui 1993. aastal külastas seda riiki vaid 25 eestlast, siis eelmisel aastal juba viissada.

Kuigi Eesti ja Malta ei ole klimaatiliste ja geograafiliste erinevuste tõttu turismivõimaluste poolest võrrel-davad, on neis siiski piisavalt palju sarnast. Malta ei ole tüüpiline Vahemere riik, kuhu võib minna lihtsalt päikest ja merd nautima. Pigem on sinna asja neil, kes eelistavad puhata aktiivselt -- sõita ringi jalgratta või autoga ja avastada omal käel looduse pakutavaid maanurki või külastada mõnda 365 saartel asuvast kirikust.

Samavõrd hooajast sõltuv, kui on Eesti turism, on turism ka Maltal. Oktoobrist kuni maini külastas eelmisel hooajal Maltat vaid 100 000 turisti. Turismi sesoonsuse vähendamiseks näeb riigi turismipoliitika ette turu mitmekesistamist ja erinevate võimaluste pakkumist. Maltal reklaamitakse ka talisukeldumist ja jalgsimatku, kultuuriturismi ja konverentsireise. Malta populaarust tõstab seegi, et poolteisetunnise laevasõidu kaugusel asub Sitsiilia.

Saareriigina pole Paul Galea sõnul Maltal piiriprobleeme ja enamik, kes soovib riiki pääseda, saavad selleks võimaluse. Galea ütleb, et on olnud küll juhuseid, kui Malta kaudu on püütud Põhja-Aafrikast, Indiast või Bangladeshist illegaalselt Itaaliasse pääseda, kuid olukord on suudetud siiski kontrolli all hoida.