5 mai 1996

Eesti külades puudub side

Võru maavanema Helgi Riigovi sõnul on nende maakonnas tänavu maha põlenud mitu maja, kuna külades pole telefone, et õigel ajal abi kutsuda. Maavanema sõnade kohaselt on Võru kandis kuus-seitse küla, kuhu telefonside pole siiani jõudnud.

«See on tõsine probleem,» märgib Riigov. Telefonside kehv seis segab maakonna arengut tervikuna, sest kes tahaks pidada talu kohas, kust pole muu maailmaga võimalik ühendust pidada muud moodi kui kirja teel.

«Kuid ega nemad ei tunne meie vastu huvi, nad on nii kasumi peal väljas,» süüdistab Riigov ASi Eesti Telefon, mille aastakasum oli eelmisel aastal üle 70 miljoni krooni.

Võru maavanema sõnul on Eesti Telefon paigutanud raha side arengusse peamiselt seal, kus rahvast on palju ja tihedasti koos.

Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere sõnul pole Eesti Telefon hõredasti asustatud maapiirkondi unustanud. Eesti Telefoni käesole-va aasta 440 miljoni kroonisest investeeringute mahust kavatsetakse 14 miljonit paigutada maapiirkondade side arendamisse.

Väheasustatud piirkondades tahetakse üles seada raadiotelefonid nn RAS 1000 projekti raames. Kasutatavad tehnilised lahendused on sarnased mobiilsidele, kuid kõned edastatakse raadiolainete abil.

«Süsteemil on oma voorused ja puudused, aga siiski on see reaalsem kui ühe kaabli vedamine metsakülla,» märgib Tampere.

Sellel aastal kavatseb Eesti Telefon RAS 1000d tööle rakendada Mõksis, Tartus, Aegviidus ja Laitses. Igas nimetatud punktis saab telefoni 250--300 abonenti. Telefonside loomiseks Mõksis annab Võru maavalitsus 1,15 miljonit krooni, RE Eesti Telekom 1,25 miljonit ja Eesti Telefon neli miljonit krooni.

Eesti ühe edukama piimatöötleja ASi Põlva Piim tegevdirektori Enn Soku sõnul on side kvaliteet Põlvamaal alla igasugust arvestust ja see segab ka firma tööd. «Häireid tuleb ette nii pangandussüsteemis kui tavaliste fakside saatmisel,» väidab Sokk.

Põlva piimatööstuse juht leiab, et ei jää muud üle, kui oodata, kuni Eesti Telefon oma järjega sellesse maakonda jõuab.

Eesti Telefoni spetsialistide sõnul pole maapiirkondade telefoniseerimise probleeme võimalik lahendada olemasolevate vanade tele-fonivõrkude baasil. «Kui as-falteerime kolhoosikeskuse ja paigaldame sinna valgus-foorid, on seal kena ja puhas liikuda, kuid tee, mis kolhoosikeskusse viib, on auklik ja asfalteerimata ning küla juures asuva lauda juurde viib hoopis jalgrada,» võrdleb Kaja Tampere sidetrassi ehitamist teedeehitusega.

Eesti Telefon on oma esmaseks prioriteediks kuulu-tanud üle-eestilise baasvõrgu väljaehitamise, suuremate linnade ja maakonnakeskuste digitaliseerimise. Alles pärast nende tööde valmimist kavatsetakse hakata telefonside rajamisega liiku-ma ääremaadele.

Sellel aastal saavad uued digitaaljaamad Rapla, Kärdla, Haapsalu, Kuressaare ja Jõgeva. Lõpule viiakse ka Paide, Viljandi, Võru ja Virumaa digitaliseerimine.

Telekommunikatsioonifirma AS Levicom juhatuse esimehe Tõnis Paltsi sõnul on väga raske öelda, kas Eesti Telefoni strateegia telefonside arendamise kohta maal on õige või vale, kuna riigil puudub selge kontseptsioon.

Loomulikult on side arendamine seal, kus see on tulusam, mõttekam, kui hajusalt asustatud rajoonides, lisab Palts.

Hetkel kuum