6. mai 1996
Jaga lugu:

Autorid nõuavad oma õiguste kaitsmist

Autorite ühingu tegevdirektori Kalev Rattuse seisukoht on üsna ühene: «Eesti Raadio mängib süüdimatut, väites, et eelarve ei võimalda autoritele suuremat tasu maksta, samas kui eelarve sisemise jaotuse kujundab ju Eesti Raadio juhtkond ise.»

Rattus tugineb oma väidetes Eesti Raadio 1995. aasta eelarvele, mille kohaselt on 450 000 krooni mõeldud autoritele, kelle loominguga on kaetud 51 protsenti kogu eetriajast. Samal ajal moodustasid kulutused valveteenistusele 760 000 ja kaheksaliikmelise ringhäälingu nõukogu ülalpidamisele 160 000 krooni. Ühtekokku kulus aga 1995. aastal Eesti Raadio ülalpidamiseks üle 60 miljonit krooni, millest riigieelarvest eraldatud summa oli 44 miljonit krooni.

Eesti Raadiot kohtus esindav vandeadvokaadi vanemabi Kaido Uduste vaidleb oma vastulausetes autorite ühingu nõudele vastu: «Eelarve konkreetsuse tõttu ei ole võimalik Eesti Raadiol aasta lõpus otsustada tulude kasutamist oma äranägemisel, vaid summad on ette nähtud eelarve konkreetsete kulude katmiseks.»

Autorite ühingu ja Eesti Raadio läbirääkimised autoritasu suuruse üle käivad juba 1994. aastast, mil oli selge, et pärast ühinemist Berni autoriõiguste kaitse konventsiooniga tuleb ka Eesti meediafirmadel hakata maksma välisautoritele nende teoste ettekandmise eest.

Varem maksti autoritasu vaid Eesti autoritele, keskmiselt 20 krooni helilindi ettekande eest. Sama suurt summat nõudis autorite ühing ka välisautoritele. Paraku kompromissi ei saavutatud.

Tõsi, 1995. aasta septembris kirjutati tagantjärele alla lepingule, mille kohaselt lubas Eesti Raadio maksta autorite ühingule vähemalt 650 000 krooni (summa on juba tasutud, kuid autorite ühing tahab saada veel ligi 5 miljonit krooni). Lepingusse lisati säte, mille kohaselt lõplik autoritasu suurus vaieldakse selgeks kohtus.

Oma kirjas autorite ühingule märgib Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus: «Lähtudes asjaolust, et tasu suuruste arvestamiseks puudub mistahes ametlik dokument, arvestame meie ühe teose hinnaks 25 krooni.»

Tänavu märtsis sõlmitud 1996. aasta lepingu kohaselt maksab Eesti Raadio autorite ühingule autoritasudeks 1,5 protsenti riigieelarvest saadud rahast ja 5 protsenti reklaamimüügiga teenitust, mis teeb kokku umbes 1,5 miljonit krooni.

Autorite ühing peab kohtuvaidlust ka Jüri Makaroviga, kelle firma on TOP-raadios kõlanud helindite pealt jätnud maksmata üle 600 000 krooni autoritasu. Järjekordne eelistung peaks Tallinna linnakohtus toimuma täna.

Märksa teravam vaidlus Makaroviga seisab aga ees, põhjuseks 10. juunile kavandatud Bryan Adamsi kontsert. Nii Kalev Rattus kui ka Uku Kuut autorite ühingust on seda meelt, et nad ei luba Adamsi kontserti korraldada, kui Makarov ei sõlmi ühinguga lepingut, mille kohaselt peab 5 protsenti piletite läbimüügist minema autoritasuks. «Sama käib Rock Summeri kohta,» lisab Uku Kuut, kes on veendunud, et ka muusikabisnisis tuleb Eestis üle minna tsiviliseeritud ühiskonna tavadele.

Kalev Rattus meenutab sellega seoses hiljuti ühelt Austria puhkpilliorkestrilt saabunud päringut selle kohta, millal autorite ühing kavatseb neile üle kanda autoritasu Eestis korraldatud esinemiste pealt. «Meil ei olnud selle orkestri esinemisest aimugi, nüüd tuleb tagantjärele jälgi ajada,» tõdeb Rattus.

Uku Kuut aitab praegu luua autorite ühingu poolt raadiojaamadele pakutavat arvutiprogrammi, mis annab võimaluse ühingut operatiivselt Interneti kaudu informeerida eetris kasutatud helinditest.

Aprilli lõpus saatis autorite ühing peaminister Tiit Vähile avaliku kirja, milles juhitakse tähelepanu Eesti probleemidele autorikaitse vallas.

Muu hulgas tehakse ettepanek moodustada politseiametis eraldi allüksus, kes hakkaks tegelema intellektuaalse omandi kaitsmisega. Nenditakse, et plaatide, heli- ja videokassetide turul on piraattoodengu osakaal juba ligi 70 protsenti. Sellele tuleks lisada kaabel-TV ja videosalongide piraatlus.

Autorite ühing leiab, et uuendamist vajab autorikaitseseadus ning karmistamist selle seaduse rikkumise eest määratavad trahvid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum