13. mai 1996
Jaga lugu:

Mees nagu orkester ei tooda head sümfooniat

Mis on ühist ühtedel teatud turva-, õigusabi-, televisiooni, plaadi-, kontserdi-, ... jne firmadel? Esmapilgul ei midagi muud kui see, et tegemist on kasumit taotlevate ettevõtlusüksustega. Ent tegelikkuses ühendab neid veel teinegi, märksa huvitavam side: nende kõigi omanikeringis on Jüri Makarov. Ning paraku on tema arvukate ettevõtmiste kasumitaotlused jäänud enamikel juhtudel ainult taotlusteks, Summeri-Jüri on oma ettevõtmistesohu uputanud väidetavalt umbes 30 miljonit krooni.

Kümnete miljonite kroonide tuuldelaskmine ei ole põhjustatud sellest, et Makarovile raha ei meeldi või ta hoopis vihkab raha. Makarov on üsna tüüpilise Eesti ärimehe näide, kelle liigsuureks paisunud ettevõtlusimpeerium ähvardab võlakoorma all ägades seebimullina lõhki plahvatada.

«Nii kui ühel firmal läheb edukalt, on vaja asutada kohe teine,» on ettevõtlusseebimullide loojate moto. Pärast teist firmat asutatakse kolmas jne. Kuni ühel heal päeval haarab ärimees peast, adudes, et korraga kümne ettevõttega ei jõua juba puhtfüüsiliselt tegeleda. Tulemus on kümme üle kivide ja kändude töötavat firmat, mille rentaablusest valjusti ei ole soovitav rääkida.

Üha uusi firmasid asutama sunnib mullikuningaid ka arusaam, justkui valdaksid nad igat professiooni piisavalt, et sellel alal tegutseda. Ent nn laia profiiliga on võimatu võistelda kitsalt oma ni??i paigutunud ettevõtjatega. Ettevõtja «mees nagu orkester» impeeriumi tulem aga näeb välja ja kõlab nagu sümfooniaorkester, kus viiulid on häälest ära ja neid mängivad kuus tsivilisatsiooni uudistama tulnud paaviani.

Teistest ettevõtjatest eristab ettevõtlusseebimullide omanikke asjaolu, et nad ei oska ära tabada pidevalt kahjumit tootva firma mahamüümise õiget hetke. Selle asemel aga tassitakse firmasse juurde miljoneid kroone. Ebaõnnestunud äriplaaniga ja ebaefektiivselt töötava firma vajumise korral on aga kukkumise kiirus võrdelises seoses sellega, kui palju on sinna miljoneid visatud.

Kummalisel kombel soosib ka ühiskond mullikeste teket. Ehkki teades, et ärimehel on võlgu näiteks 10 miljonit, nõustutakse ikka ja jälle mõne miljoni kroonise laenuga heategevuslikku rahaloopimist toetama. Ja laenuandjad ei ole mõned kahtlase väärtusega spekulandid. Kuue nulliga lõppevaid laenusummasid annavad lisaks pankadele ka tavalised ettevõtjad. Sellist ilma reaalsete tagatisteta, ainult tunde järgi laenu andmist võib küll vaid raha vihkamiseks nimetada.

Loomulikult on välismaal ja kujuneb ka Eestisse suuremaid ja väiksemaid firmade konsortsiume. Nende tekkimise eelduseks on aga piisavalt tugev emafirma, mis kannataks välja hargnemisest tulenevad ettevõtlushälbed. Selliseid ettevõtteid võib Eestis ühe käe sõrmedel üles lugeda. Teistele soovitab Äripäev järgida kogu maailmas levivat trendi -- spetsialiseerumist ehk teisisõnu tegelemist ainult asjaga, mida kõige paremini osatakse. See hoiab firma elus, teenib kasumit ja võib viia firma ajahetkeni, mil konsortsiumi loomine on õigustatud ja ainuõige tee.

Jaga lugu:
Hetkel kuum