22 mai 1996

Püüdmatu kasumiraha

Alkoholi-, tubaka- ja kütusekaubandus on üks väheseid, kus ametlikult tunnistatakse varimajanduse lokkamist Eestis. Esimesed uurimused varimajanduse kohta viidi kolmes Balti riigis läbi alles möödunud aasta lõpus. Muu hulgas selgus, et 1994. aastal oli Eesti--Läti eksport 107 miljonit dollarit suurem kui Läti--Eesti import. Lätlased arvestasid selle vahe õigustatult salakaubanduseks.

Ametliku statistika kohaselt on Eestis varimajanduse osakaal 12 protsenti. Majandusanalüütik Juhan Sillaste väitel on varimajanduse osakaal kogu majanduskäibest märgatavalt suurem, üle 30 protsendi. Leedulased, kes võrdlesid varimajanduse mahu määratlemiseks rahavoogude liikumist, saidki varimajanduse osakaaluks 41 protsenti (ametlik statistika pakub samas 7 protsenti).

Ilmne on, et ametlik statistika ei hakka kunagi kajastama tegelikult valitsevat olukorda. Juba seepärast, et suur osa rahast voolab läbi maksuvabade välisfirmade. Arvatakse, et aastas leiab Eestis uue omaniku 500--600 maksuvaba firmat. On väidetud sedagi, et vähemalt kolmandik Eestis registreeritud firmadest viib mitmesuguste nippide abil oma kasumi raamatupidamisdokumentides nullilähedasse seisu. Üks levinumaid viise on iseendalt suure protsendiga laenu võtmine.

Isegi pankade puhul võib väita, et varimajanduse jäljed on tuntavad. Seda just aktsionäride hulgas toimuvaid muudatusi jälgides. Aktsiate ja muude tehingutega teenitud kasum kaob hetkeks Eestimaalt, et siis jälle uute aktsiaostudega siia tagasi tulla.

Varimajanduse suur osakaal tõendab, et riik ei suuda kehtestada kontrolli majanduse üle. Juhan Sillaste väitel ei suuda riik enam riigina toimida, kui varimajandus ületab 40 protsendi piiri. Vähemalt sisuliselt mitte.

Hetkel kuum