• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,11%39 807,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,11%39 807,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 23.05.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Püüdmatu kasumiraha

Alkoholi-, tubaka- ja kütusekaubandus on üks väheseid, kus ametlikult tunnistatakse varimajanduse lokkamist Eestis. Esimesed uurimused varimajanduse kohta viidi kolmes Balti riigis läbi alles möödunud aasta lõpus. Muu hulgas selgus, et 1994. aastal oli Eesti--Läti eksport 107 miljonit dollarit suurem kui Läti--Eesti import. Lätlased arvestasid selle vahe õigustatult salakaubanduseks.
Ametliku statistika kohaselt on Eestis varimajanduse osakaal 12 protsenti. Majandusanalüütik Juhan Sillaste väitel on varimajanduse osakaal kogu majanduskäibest märgatavalt suurem, üle 30 protsendi. Leedulased, kes võrdlesid varimajanduse mahu määratlemiseks rahavoogude liikumist, saidki varimajanduse osakaaluks 41 protsenti (ametlik statistika pakub samas 7 protsenti).
Ilmne on, et ametlik statistika ei hakka kunagi kajastama tegelikult valitsevat olukorda. Juba seepärast, et suur osa rahast voolab läbi maksuvabade välisfirmade. Arvatakse, et aastas leiab Eestis uue omaniku 500--600 maksuvaba firmat. On väidetud sedagi, et vähemalt kolmandik Eestis registreeritud firmadest viib mitmesuguste nippide abil oma kasumi raamatupidamisdokumentides nullilähedasse seisu. Üks levinumaid viise on iseendalt suure protsendiga laenu võtmine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Isegi pankade puhul võib väita, et varimajanduse jäljed on tuntavad. Seda just aktsionäride hulgas toimuvaid muudatusi jälgides. Aktsiate ja muude tehingutega teenitud kasum kaob hetkeks Eestimaalt, et siis jälle uute aktsiaostudega siia tagasi tulla.
Varimajanduse suur osakaal tõendab, et riik ei suuda kehtestada kontrolli majanduse üle. Juhan Sillaste väitel ei suuda riik enam riigina toimida, kui varimajandus ületab 40 protsendi piiri. Vähemalt sisuliselt mitte.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele