Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Deodorant ja Euroopa Liidu piir tekitavad probleeme
Ekspedeerijatel tuleb sageli esitada hinnapakkumusi segakauba veoks. Kõige olulisem lisainformatsioon on siis see, kas ei ole tegemist mõne ohtliku veosega. Näiteks deodorantidega. Üldjuhul kipub klient kosmeetika veol unustama märkimast, et osa kauba puhul on tegemist aerosoolidega. Viimased käivad IMO klassifikatsiooni alla. Nii jääbki CMR-le vastav märge tegemata. Seda aga märgatakse kindlasti piiridel. Eriti terava tähelepanuga suhtuvad ohtlikesse kaupadesse lätlased. Ebakorrektsete dokumentidega võib Läti piiril tekkida üsna pikk viivitus.
Leedulased on valvsad keemiakaupade osas. Kerge ei ole Euroopas liikuda ka puiduga. Toorpuiduga õnnestuvat edukalt levitada baktereid. Seetõttu jälgitakse viimasel ajal hoolikalt puidu veterinaartingimustele vastavust. Meeldetuletuseks, et Eestist veetavale puidule saab taimekarantiini sertifikaadi maakonna taimekarantiini inspektorilt.
Probleeme on ka Euroopa Liidu piiri ületamisel. Euroopa Liidus on jõutud arusaamisele, et TIR-süsteem ei garanteeri täielikult kaupade vedu. See on pannud Euroopa Liidu loobuma rea kaupade puhul TIR-protseduuri tunnistamisest. Liidusiseselt kehtib nüüd nn T5-garantiisüsteem. See tähendab, et Euroopa Liidust, näiteks Saksamaalt Poola sõites tuleb koorem avada TIR-protseduuriks. Poola piiripunktid on aga niigi tuntud oma kehva töö ja ülekoormatuse tõttu. Lisatöö rohkete TIR-protseduuride alustamise näol pikendab vedajate kannatusi ja ooteaega Poola piiridel veelgi. Jogurtitele või muule loomseid rasve sisaldavale koormale võib taoline ootamine liiga pikaks osutuda.
Eestis koormat maha laadides selgub, et kaup on jõudnud rikneda. Kirjeldatud ebameeldivuste ärahoidmiseks on kergesti rikneva kauba puhul targem transpordi pealt mitte koonerdada ja kasutada autovedude asemel Saksamaalt tulevaid laevu.
Kohalikud ekspedeerijad kasutavad Euroopa vedudel enamjaolt autotransporti kui odavaimat veovahendit. Tegelikult minnakse Euroopas multimodaalsete vedude suunas. Osade riikide teedel pole nädalavahetusel rekaga sõitmine lubatud. Uut nädalat oodates kaotab klient hinnalisi päevi. Seetõttu pannaksegi auto rongiplatvormile (rong on soositud kui keskkonnasõbralik transpordivahend) ja sõidetakse läbi keeluala raudteel. Eesti ekspedeerija võib taolisest kallimast transpordiviisist veel hoiduda ja põhjendada tekkivaid lisapäevi raskustega piiril. Lääne-Euroopas sellised põhjendused ei kehti. Kui ekspedeerija pole võimeline kaupa kiiresti edasi toimetama, kaotab ta koha turul.
- ASi Baltazar Trading transpordijuht Tiit Gröön:
- ASi Baltfood müügigrupi juht Tiiu Sõnajalg:
- OÜ Jungent ostujuht Mati Velmre: