• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Deodorant ja Euroopa Liidu piir tekitavad probleeme

    Ekspedeerijatel tuleb sageli esitada hinnapakkumusi segakauba veoks. Kõige olulisem lisainformatsioon on siis see, kas ei ole tegemist mõne ohtliku veosega. Näiteks deodorantidega. Üldjuhul kipub klient kosmeetika veol unustama märkimast, et osa kauba puhul on tegemist aerosoolidega. Viimased käivad IMO klassifikatsiooni alla. Nii jääbki CMR-le vastav märge tegemata. Seda aga märgatakse kindlasti piiridel. Eriti terava tähelepanuga suhtuvad ohtlikesse kaupadesse lätlased. Ebakorrektsete dokumentidega võib Läti piiril tekkida üsna pikk viivitus.
    Leedulased on valvsad keemiakaupade osas. Kerge ei ole Euroopas liikuda ka puiduga. Toorpuiduga õnnestuvat edukalt levitada baktereid. Seetõttu jälgitakse viimasel ajal hoolikalt puidu veterinaartingimustele vastavust. Meeldetuletuseks, et Eestist veetavale puidule saab taimekarantiini sertifikaadi maakonna taimekarantiini inspektorilt.
    Probleeme on ka Euroopa Liidu piiri ületamisel. Euroopa Liidus on jõutud arusaamisele, et TIR-süsteem ei garanteeri täielikult kaupade vedu. See on pannud Euroopa Liidu loobuma rea kaupade puhul TIR-protseduuri tunnistamisest. Liidusiseselt kehtib nüüd nn T5-garantiisüsteem. See tähendab, et Euroopa Liidust, näiteks Saksamaalt Poola sõites tuleb koorem avada TIR-protseduuriks. Poola piiripunktid on aga niigi tuntud oma kehva töö ja ülekoormatuse tõttu. Lisatöö rohkete TIR-protseduuride alustamise näol pikendab vedajate kannatusi ja ooteaega Poola piiridel veelgi. Jogurtitele või muule loomseid rasve sisaldavale koormale võib taoline ootamine liiga pikaks osutuda.
    Eestis koormat maha laadides selgub, et kaup on jõudnud rikneda. Kirjeldatud ebameeldivuste ärahoidmiseks on kergesti rikneva kauba puhul targem transpordi pealt mitte koonerdada ja kasutada autovedude asemel Saksamaalt tulevaid laevu.
    Kohalikud ekspedeerijad kasutavad Euroopa vedudel enamjaolt autotransporti kui odavaimat veovahendit. Tegelikult minnakse Euroopas multimodaalsete vedude suunas. Osade riikide teedel pole nädalavahetusel rekaga sõitmine lubatud. Uut nädalat oodates kaotab klient hinnalisi päevi. Seetõttu pannaksegi auto rongiplatvormile (rong on soositud kui keskkonnasõbralik transpordivahend) ja sõidetakse läbi keeluala raudteel. Eesti ekspedeerija võib taolisest kallimast transpordiviisist veel hoiduda ja põhjendada tekkivaid lisapäevi raskustega piiril. Lääne-Euroopas sellised põhjendused ei kehti. Kui ekspedeerija pole võimeline kaupa kiiresti edasi toimetama, kaotab ta koha turul.
    - ASi Baltazar Trading transpordijuht Tiit Gröön:
    - ASi Baltfood müügigrupi juht Tiiu Sõnajalg:
    - OÜ Jungent ostujuht Mati Velmre:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Balti börsid sulgusid väikese käibega punases
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Keskmisest madalama käibega börsipäeval sulgusid nii Balti koondindeks Baltic Benchmark kui ka kõik kolm Balti börsi miinuspoolel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.