Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liidu problemaatiline idalaiendus

    Reformimaades on majanduse riiklik regulatsioon palju nõrgem kui Euroopa Liidus. Seetõttu tähendab Euroopa Liidu siseturu vaba areng eelkõige probleemi arenenud tööstusriikidele -- liigsete riiklike interventsioonide kõrvaldamist praegustes Euroopa Liidu liikmesmaades. Konkurentsitingimuste võrdsuse tagamiseks peaksid transformatsioonimaad viima oma siseturu kaitse Euroopa Liidu riikide interventsioone tasakaalustavale tasemele. Liberalism saab olla ainult kahepoolne.
    Tarbijakaitse (toodete ohutus ja kvaliteet) ning varimajanduse ohjeldamine nõuab aga suuri jõupingutusi reformimaadelt. Probleemiks pole mitte niivõrd vastavate Euroopa Liidu seaduste ülevõtmine ja adapteerimine, kuivõrd töökindla kontrolli- ja täitevmehhanismi ülesehitamine (seaduste tingimusteta järgimise tagamine). Piiri- ja kvaliteedikontroll peavad saavutama läänepartnerite usalduse. See on väga kallis -- kaasaegse tehnika muretsemine ja personali koolitus. Veelgi suuremaks raskuseks kujuneb murrangu saavutamine ühiskondlikus moraalis (seaduskuulekuse muutumine elunormiks), sest me tuleme topeltmoraaliga seaduste eiramist õigeks pidavast ja õigustavast ühiskonnast.
    Peamiseks pähkliks kujuneb Euroopa Liidu laiendamisel aga assotsieerunud reformimaade majanduse arengu madal tase. Euroopa Liit ei saa vaeseid transformatsioonimaid integreerida samadel põhimõtetel kui näiteks rikkaid Põhjamaid. On olemas Portugali ja Kreeka integreerimisel saadud kogemused, kuid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on ka viimastest palju vaesemad.
    Kõigepealt ei saa ega taha Euroopa Liit endale lubada olulist täiendavat rikkuse ümberjaotamist uute vaesemate liikmesriikide kasuks. Seega peab Euroopa Liidu idalaienduse teostamiseks radikaalselt reformima oma regionaal- ja põllumajanduspoliitika.
    Veelgi enam kardetakse Euroopa Liidu riikides aga reformimaade «sotsiaalset ja ökoloogilist dumpingut» -- reformimaade töötajate madalatest palkadest ja sotsiaalkindlustusest, aga ka ebapiisavatest keskkonnakaitse kulutustest tulenevat konkurentsisurvet arenenud riikide ettevõtetele.
    Transformatsioonimaade majandus ei suudaks aga kuidagi kanda arenenud riikidega võrdset sotsiaalset ja ökoloogilist koormat. See tähendaks kiiret pankrotistumist. Sotsiaalsete ja ökoloogiliste konkurentsitingimuste võrdsustamiseks tuleb seega leida põhimõtteliselt uued lähenemisviisid. Näiteks võiks fikseerida sotsiaalsete ja ökoloogiliste kulutuste kohustusliku minimaalse osatähtsuse liikmesriikide SKPs, mis tähendaks riikide majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise arengu tasakaalustamise nõuet. Transformatsioonimaades, ka Eestis, pole sellest tasakaalust jälgegi.
    Euroopa Liit ei soovi uusi probleeme, vaid nõuab liituda soovijailt oma sise- ja välisprobleemide lahendamist liitumise eeltingimusena.
    Eesti seisukohalt on siin suure tähtsusega Balti integratsiooni süvendamine. Siin on probleemiks asjaolu, et Balti riigid esinevad maailmamajanduses peamiselt konkurentidena, mis juba objektiivselt pingeid tekitab. Sarnaste majandamis- ja konkurentsitingimuste tõttu on Balti riikide vahelised tollipiirid majandusliku arengu seisukohalt destruktiivse iseloomuga ning vähendavad selle regiooni konkurentsivõimet.
    Poliitilistel põhjustel peaks assotsieerunud riikide Euroopa Liidu täisliikmeks võtmine toimuma võimalikult kiiresti. Poliitiline oli ka Kreeka integreerimise otsus. Kõigi Euroopa Liidu tingimuste rakendamine nende suhtes võib aga aega võtta 10--20 aastat.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.