Ministeeriumid taotlevad liiga palju raha

Suuremad täiendavate rahaliste vahendite taotlejad olid kaitse-, sise-, põllumajandus- ning teede- ja sideministeerium. Siseministeerium soovis eelarveprojektis täiendavat raha 421 miljonit krooni. Suurem osa summast soovitakse kasutada palkade tõstmiseks ja investeeringuteks.

Põllumajandusministeerium taotles täiendavalt 391 miljonit krooni, mida sooviti kasutada erinevate programmide realiseerimiseks ja investeeringuteks. Teede- ja sideministeerium taotles täiendavalt 286 miljonit krooni.

Kaitseministeerium soovis järgmise aasta eelarveprojektis määratud eelarve piirmahule lisaks saada veel 300 miljonit krooni. Täiendavaid vahendeid sooviti kasutada varustuse ostmiseks, investeeringuteks ja palkade tõstmiseks.

Tiit Saat ütles, et järgmise aasta eelarveprojektis on kaitsekulutuste kahekordistamisest asi kaugel. Ministeeriumi selle aasta eelarvemaht on 537 miljonit krooni. Järgmiseks aastaks kavandatakse kaitseministeeriumi eelarvemahuks 750 miljonit krooni.

Kui võrrelda aga kaitseministeeriumi eelarvemahu kasvu teiste ministeeriumitega, siis on see märgatav, lausus Saat. Tema hinnangul suureneb teiste ministeeriumite eelarve võrreldes käesoleva aastaga keskmiselt 10--12%. Kaitseministeeriumi eelarve kasvab aga 48--49%.

Ühe aastaga ei ole võimalik kaitsekulutusi kahekordistada, väitis Saat.

Saadi kinnitusel on rahandusministeerium järgmise aasta eelarve koostamisel lähtunud, et järgmisel aastal maksumäärasid ei muudeta. Tema sõnul muutuvad ainult aktsiimäärad, kuid praegu ei ole veel lõplikult otsustatud, milliseid aktsiise, mis kuupäeval ja kui suures ulatuses tõstetakse.