Sadam hülgab välislaenud
Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Agathe Dalton ütles, et 1994. a detsembri alguses Euroopa investeerimispangaga (EIB) allakirjutatud 225 miljoni kroonine laen, mis oli mõeldud Muuga sadama kuivpuisteainete terminaali rajamiseks, pole kasutust leidnud.
Kasutamata on ka Kuveidi fondi poolt veidi üle poole aasta tagasi antud nõusolek laenata ligi 180 miljonit krooni.
Daltoni sõnul loobus Tallinna Sadam 18 aastaks vormistatud EIB laenust ilmselt seetõttu, et sadama uus arengukava ei näinud ette terminaali rajamist.
Agathe Dalton ütles, et EIB on vajaduse korral nõus laenama 225 miljonit krooni sadamale mõne teise objekti rajamiseks.
RE Tallinna Sadam finantsdirektor Sandor Liive ütles, et firma ei ole veel sellest laenust loobunud, sest lepingu kohaselt saab Tallinna Sadam laenu kasutada 30 kuu jooksul, seega on selleks aega veel ligi aasta.
Liive ütles, et kuna terminaali suhtes pole mingit kaubagarantiid, ei hakata praegu laenuprojekti ellu viima. Garantii oli operaatorfirma näol sadamal olemas kuni selle aasta veebruarini, kuid operaatorfirma ja RE Eesti Raudtee ei jõudnud kokkuleppele tariifide osas.
Operaatorfirma oli Liive sõnutsi nõus garanteerima kaubavoo, mis oleks teinud projekti tasuvaks hiljemalt kuue aasta jooksul. Praegu peetakse läbirääkimisi teiste operaatorfirmadega, lisas ta.
Kuveidi fondi pakutud laenuvõimalusest loobumist põhjendas Sandor Liive asjaoluga, et see laen on Kuveidi dinaarides.
Daltoni sõnul pole ükski Põhjamaade pank nõus tegema Kuveidi dinaariga forvard-tehingut. Tema sõnul tähendab see sisuliselt seda, et Eesti riik peaks võtma kogu laenuriski enda peale. «Sellisel juhul võime juba ette prognoosida, et maksetega tuleks viiviseid,» ütles Dalton.
Liive sõnul aktsepteerib sadam rahandusministeeriumi seisukohta, et kui laenu- ja garantiilepingu tekst on araabiakeelne ning laen dinaarides, ei hakata seda laenu riigikogult taotlema. Liive sõnul on dinaar seotud valuutakorviga, mida Kuveidi keskpank ei avalikusta.
Sandor Liive ütles, et Tallinna Sadam saab sel aastal omavahenditest investeerida paarsada miljonit krooni. Ettevõtte bilanss on laenuvõimeline, sest 90 protsenti bilansist on omakapital, lisas ta.
Sadam on leidnud ka muid finantsallikaid. Liive sõnul kirjutati Eestis esimese firmana alla Hansapanga ja Hoiupanga sündikaadiga kommertspaberite emiteerimisele.
Liive sõnul oleks hea, kui Eesti ettevõtted saaksid rahvusvaheliselt rahaturult soodsat laenu otse, ilma Eesti riigi garantiita.
Agathe Daltoni sõnul on riik alati sellisele laenulepingule, nagu oli EIB pakutav, nõus oma garantiid andma. Tingimuseks seaks riik tema ütlusel vaid selle, et oleks olemas konkreetne koht, kuhu investeerida.
Daltoni sõnul teab ta, et EBRD on Tallinna Sadamale nõus laenu andma ka ilma riigi garantiita.