Krooni fikseeritud kurss, millele mõned prognoosijad ei ennustanud püsimist aastatki, on igatahes neli aastat vastu pidanud.

Väidetavalt lasti kroon käibele viis korda alla hinnatuna, ehkki sellekohased arvutused on tinglikud ja pigem on tegu mõne asjatundja eksperthinnanguga.

Isegi kui asjalood on nii, on krooni tegelik kurss võrdsustunud fikseeritud kursiga, sest tarbijahinnaindeks on rahareformist möödunud nelja aastaga tõusnud samuti 5,28 korda.

Kaup, mis 1992. a juunis maksis 100 krooni, maksab nüüd 528, ja palk, mis oli 1000 krooni, on nüüd 5280 krooni. Kui krooni õige kurss on käes, siis peaksid ju asjad hästi olema.

Aeg-ajalt puhkevad erinevatel põhjustel krooni devalveerimise jutud, mis aga peatselt vaibuvad.

Peamine usaldusnäitaja, krooni kattevara suurus, näitab aeglast, ent üsna kindlat kasvutendentsi.

Silmas tuleb pidada sedagi, et krooni kattevara suurenemise taga ei seisa vähimalgi määral toosama inflatsioonitont.

Viimane tõstab küll hindu, kosutab palganumbreid, paisutab pankade bilansse jne, kuid ei suurenda käibele lastud rahatähtede arvu.

Selles ongi fikseeritud kursi mõte. Et sama rahamassiga oleks võimalik maksta üha suurenevaid summasid, peab raha hakkama ja hakkabki lihtsalt kiiremini ringlema.

Väidetavalt inflatsioon ja sellest tulenev kodumaiste hindade tõus ei soosi Eesti eksporti. Tõepoolest: kui kõik muud tingimused jääksid samaks ja kroon oleks ühel hetkel odavam, aitaks see eksporti. Paraku ei jää muud tingimused samaks, vaid võtavad valuutakursside muutumise tõttu otsekohe uue asendi.

Ekspordi edenemise positiivne efekt oleks lühiajaline, taas läheks vaja uut ergutust jne. Peaminister on õigesti öelnud, et krooni kurss selekteerib efektiivsed ja ebaefektiivsed ettevõtted.

Nt Rootsi krooni kurss on järjekindlalt tõusnud, ent Rootsi väliskaubandus on kindlalt plussis. Tugevnevad Rootsi kroon (täna ca 1,84 krooni) ja USA dollar (ca 12,16 krooni), vähemal määral Soome mark (ca 2,63 krooni) aitavad veidi leevendada Eesti ekspordiga seonduvaid muresid.

Mis puutub dollarisse, siis peale USA ootab terve maailm, et dollari kurss tõuseks ja eksport hakkaks edenema.

Eesti krooni intressimäärade langus näitab krooni lähenemist konverteeritavatele valuutadele, peamiselt Saksa margale.

Krooni reaalintress (=nominaalintress miinus inflatsioon), mis on juba ammu negatiivne, peaks aitama inflatsiooni alla suruda.

Eesti eesmärgiks peaks olema Euroopa rahaliidu rangete nõuete täitmine, mille järgi tarbijahinnaindeksi numbrid peavad mahtuma aasta arvestuses kolme protsendi sisse.

Ettekujutuse eurokrooni (vrd eurodollar, euro-FIM jne, s.o raha, mis asub väljaspool koduriiki) intressidest annavad Talibor ja Talibid.

Neid pankadevahelise rahaturu laenu- ja deposiidiintresse avaldab Eesti Pank alates sellest aastast.

Ühe nädala Talibor, 4,55 protsenti, meenutab suurusjärgult tugevate valuutade intresse.