2 juuli 1996

Postimüük kogub Eestis hoogu

Küsimustele vastab Anttila ASi tegevdirektor Tauno Tuula

Minult.

Raske oli suurelt kontsernilt seda õigust ja võimalust saada. Nõuti garantiisummat kinnisele pangakontole.

Kuna mul endal nõutud summat polnud, tuli leida rahastaja. Rääkisin augu pähe oma tuttavale, kes oli Soomes firma Touring Car omanik. Asutasime Eestis ASi Touring Car, kus ka minul oli osalus, ja postimüük võis alata.

Esimese tegutsemisaasta lõpuks oli Kodu-Anttilal Eestis 1700 klienti, aasta hiljem 3500, kolmanda aasta lõpuks lugesime neid kokku 35 000, siis 60 000 ja praegu on meil ligi 130 000 tellijat.

Isiklikult olen veendunud, et meie lagi on siinsel turul 200 000 klienti ja selle saavutamine võtab veel aega.

Muidugi. Kohe alguses oli meil Anttila omanikega suusõnaline kokkulepe, et nad korvavad tehtud investeeringud, kui Kodu-Anttila projekt Eestis õnnestub.

1. juunil 1994 lõi Anttila OY siin Anttila ASi ja tasus Touring Carile senised kulutused. Kõik firma töötajad jäid alles, ainult nimi ja omanik vahetusid. Loomulikult investeeris Anttila OY siia ja tulemused on kõigile näha.

Pean siiski märkima, et alguses lausa võõrastati seda. Pidime tõestama, et meid võib usaldada, et tellija saab täpselt selle kauba, mida ta soovis ja lubatud ajaks. Kliendi püüad ju kinni alles siis, kui ta sind usaldab.

Ma ei usu, et Eesti inimene on omaks võtnud postimüügi kui sellise. Ehk on omaks võetud mõned firmad, kes on siinsele turule tulekuks teatud pingutusi teinud.

Võin märkida, et 75 protsenti tellijatest elab viies maakonnas: Harjumaal (koos Tallinnaga), Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Läänemaal. Kui arutlema hakata, siis jaguneb ka elanikkond Eestis proportsioonidelt umbes samuti.

Kolmandik kliente on Tallinnast. Hiiumaal ja Saaremaal võime oma klientideks pidada kolmest perest kahte. Suur tellijate hulk saartel on tingitud ilmselt sellest, et meilt tellitud kauba postiga kohaletoimetamise eest maksab saarel elav inimene täpselt sama palju kui tallinlane.

Kõige kehvemini tellitakse Kodu-Anttilast kaupa Põlvamaal ja Viljandimaal. Küllap see näitab mingil määral ka Eesti piirkondade majanduslikku edukust või viletsust.

Postimüük ei vaja muud peale posti- ja sideteenuse. Alguses olid meil mõned raskused, aga need oleksid olnud ka Tallinnas, kui seal veel digitaaltelefoniliine polnud.

Näiteks New Yorki saab Viljandist sama kiiresti helistada kui Tallinnast, nii et vahet pole, kus firma kontor asub.

Suhtlemine ametnike ja riigivõimustruktuuridega nõuab muidugi tihedat pealinnas käimist. Selleks, et sõidu- ja ajakulu vähendada, lõime Tallinnasse ühemehekontori. See mees esindab meid nüüd riigiasutustes.

Tean, et Soomes tegutseb praegu üle saja postimüügifirma. Osa neist on üleriigilised, osa piirkondlikud. Küllaltki paljud neist on väga kitsalt spetsialiseerunud, müüvad näiteks ainult nuge, püsse, kangast, sokke või muud sarnast.

Ma ei näe mingit põhjust, miks Eestis ei võiks olla kümneid omanäolisi eri suunitlusega postimüügifirmasid. Arvestades, et Eesti on Soomest rahvaarvult kolm korda väiksem, mahuks siia ka postimüügifirmasid vast kolm korda vähem.

Postimüük sarnaneb ju suure kaubandustänavaga, kus on poed kõrvuti. Uue tulek ei vähenda kohalolijate käivet, vaid pigem suurendab seda. Mulle tundub, et tegelikult siin piiri polegi.

Praegu on Eestis aktiivse arengu periood ja meil polegi veel ühtegi tõelist kaubandustänavat. Ruumi on piisavalt nii päriskaubamajadele kui postimüügile, kindlasti aga enam mitte putkamajandusele.

Kodu-Anttila kataloogides on näha umbes 120 firma kaupa ligi 40 riigist.

Eesti firmasid on kataloogides esindatud nüüd juba üle kümne, nii et päris palju. Soomlased on eriti tähele pannud meie rõivafirmade kõrget taset.

Uurime nende seadusandlust. Seal, kuhu Kodu-Anttila läheb, peab olema väga korralikult funktsioneeriv postisüsteem ja kindel raha liikumine, stabiilne seadusandlus.

Kataloog kehtib pool aastat ja seda valmistatakse ette samuti pool aastat. Me ei saa töötada, kui selle aja jooksul seadused muutuvad või raha kurss on tugevasti langenud.

Oleksime juba ammu koos teiste suurte postimüügifirmadega Vene turul, kui seal oleks stabiilne olukord. Ka Lätis on veel palju küsitavusi.

Nende esimese kataloogi trükikvaliteet oli väga halb. Tundub, et turule taheti tulla ilma erilisi investeeringuid tegemata. Teine kataloog oli trükitehniliselt tublisti parem ja perekesksus võib olla kandev idee.

Kui omanikud oma ettevõtmisse piisavalt investeerivad ja klienditeenindamise tõrgeteta käima saavad, siis võib see kataloog turul püsima jääda.

Oleme sellega mingil määral arvestanud ja peame nädalase puhkepausi. Juulis ilmub meie uus 400-leheküljeline eestikeelne kataloog, siis on oodata käibe kasvu. Hüppeliselt suureneb käive aga augustis ja septembris. Kummalisel kombel erineb postimüügi käive tavakaubanduse omast.

Meie parimad kuud on jaanuar ja veebruar, aprill, september, oktoober ja november. Jaanuaris on inimesed jõulurallist väsinud ja ei viitsi poodides käia, aprillis ostetakse meilt juba suvekaupa, oktoobris-novembris valmistutakse jälle jõuludeks.

Arvan, et ainult head. Suureneb meie pakutava kauba nomenklatuur.

Kuna Kesko kontsern on suurem ja rikkam, saame ka meie oma teenust paremini pakkuda.

Mõningatel andmetel kontrollib Kesko rohkem kui poolt Soome kaubandusturust. Neil on ka väga võimas keskladu.

Hetkel kuum