• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina kaevurid streigivad

    «Töölised alustasid streiki, nõudes 105 triljoni karbovanetsini (7,3 miljardit Eesti krooni) ulatuva saamata palgaraha väljamaksmist, kinnitas Ukraina suuruselt teise ametiühingu juht Juri Berdnik.
    Berdniku sõnul streigib praegu Donbassi 251 kaevandusest 36. Söetööstusministeeriumi väitel osaleb streigis 30 kaevandust ning selle andmetel ei ületa töölistele võlgnetav summa 90 triljonit karbovanetsit.
    President Kut?ma julgeolekunõuniku Volodõmõr Gorbullini sõnul kujutab söetööliste streik ohtu Ukraina stabiilsusele. Gorbullin ütles, et nii valitsus kui president püüavad leida palgakriisile lahendust. Söekaevurite keskmine palk on Ukrainas praegu vaid 600--900 krooni.
    Üldine olukord Ukraina söekaevandustes on üsna vilets. Paljud kaevandused on rajatud juba 19. sajandil ning Ukraina söetoodang on viimasel ajal pidevalt vähenenud. Kui 1988. a toodeti 192 miljonit tonni sütt, siis 1995. a ainult 95 mln tonni ning tänavune prognoos on 85 miljonit tonni.
    Mitu ministrit on arvanud, et kogu tööstusharu tuleks reorganiseerida ning kahjumiga kaevandused sulgeda.
    Väljamaksmata palga probleem pole aga omane üksnes söetööstusele. Ukraina summaarset palgavõlgnevust hinnatakse 15,9 mld kroonile, võlgu ollakse ka õpetajatele ja arstidele.
    President Kut?ma personaliülema Dmõtro Tabat?niku sõnul tuleneb palgakriis Ukraina praegusest majandusseisust, kuid president loodab selle lahendada suve lõpuks.
    Ukraina parlament otsustas karmistada rahvusvahelise valuutafondi (IMF) soovitusel rahapoliitikat ja kärpis 1997. a eelarve puudujääki, mis moodustab viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 6,2 protsendiga sel aastal.
    Rahaliselt on eelarve selle aasta puudujääk 575 triljonit karbovanetsit ehk 38,4 miljardit Eesti krooni ja tuleval aastal 462 triljonit karbovanetsit.
    1997. a SKT suuruseks planeerib parlament 11 483 triljonit karbovanetist, mis ületab selle aasta SKT 7400--8600 triljoni võrra. Aastainflatsioon tahetakse stabiliseerida 35 protsendi juures.
    1997. aasta eelarve puudujääk tahetakse katta 225 triljoni karbovanetsi suuruse valitsuse väärtpaberite emissiooniga, 130--140 triljoni karbovanetsi suuruse keskpanga krediidiga ning 671 miljoni dollarilise välislaenuga. REUTER-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturg: rõõm kasvavast majandusest ei kestnud kaua
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.