OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

05.07.96, 01:00

Ukraina kaevurid streigivad

«Töölised alustasid streiki, nõudes 105 triljoni karbovanetsini (7,3 miljardit Eesti krooni) ulatuva saamata palgaraha väljamaksmist, kinnitas Ukraina suuruselt teise ametiühingu juht Juri Berdnik.

Berdniku sõnul streigib praegu Donbassi 251 kaevandusest 36. Söetööstusministeeriumi väitel osaleb streigis 30 kaevandust ning selle andmetel ei ületa töölistele võlgnetav summa 90 triljonit karbovanetsit.

President Kut?ma julgeolekunõuniku Volodõmõr Gorbullini sõnul kujutab söetööliste streik ohtu Ukraina stabiilsusele. Gorbullin ütles, et nii valitsus kui president püüavad leida palgakriisile lahendust. Söekaevurite keskmine palk on Ukrainas praegu vaid 600--900 krooni.

Üldine olukord Ukraina söekaevandustes on üsna vilets. Paljud kaevandused on rajatud juba 19. sajandil ning Ukraina söetoodang on viimasel ajal pidevalt vähenenud. Kui 1988. a toodeti 192 miljonit tonni sütt, siis 1995. a ainult 95 mln tonni ning tänavune prognoos on 85 miljonit tonni.

Mitu ministrit on arvanud, et kogu tööstusharu tuleks reorganiseerida ning kahjumiga kaevandused sulgeda.

Väljamaksmata palga probleem pole aga omane üksnes söetööstusele. Ukraina summaarset palgavõlgnevust hinnatakse 15,9 mld kroonile, võlgu ollakse ka õpetajatele ja arstidele.

President Kut?ma personaliülema Dmõtro Tabat?niku sõnul tuleneb palgakriis Ukraina praegusest majandusseisust, kuid president loodab selle lahendada suve lõpuks.

Ukraina parlament otsustas karmistada rahvusvahelise valuutafondi (IMF) soovitusel rahapoliitikat ja kärpis 1997. a eelarve puudujääki, mis moodustab viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), võrreldes 6,2 protsendiga sel aastal.

Rahaliselt on eelarve selle aasta puudujääk 575 triljonit karbovanetsit ehk 38,4 miljardit Eesti krooni ja tuleval aastal 462 triljonit karbovanetsit.

1997. a SKT suuruseks planeerib parlament 11 483 triljonit karbovanetist, mis ületab selle aasta SKT 7400--8600 triljoni võrra. Aastainflatsioon tahetakse stabiliseerida 35 protsendi juures.

1997. aasta eelarve puudujääk tahetakse katta 225 triljoni karbovanetsi suuruse valitsuse väärtpaberite emissiooniga, 130--140 triljoni karbovanetsi suuruse keskpanga krediidiga ning 671 miljoni dollarilise välislaenuga. REUTER-ETA-ÄP

Seotud lood

Sisuturundus

24.07.24, 15:46

Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki

Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.