Lühiuudised

Üks Eesti suuremaid mööblitootjaid AS Standard kavatseb selle aasta bilansis suurendada ettevõtte aktsiakapitali 13,5 miljoni kroonini.

Standardi juhatuse esimees Jüri Kaljuvee ütles, et firma tahab aktsiakapitali viia bilansis vastavusse ettevõtte soetusväärtusega. AS Eripuu sõlmis 1994. aastal lepingu RASi Standard erastamiseks 13,5 miljoni krooni eest.

Kaljuvee sõnul võiks aktsiakapital olla veelgi suurem, kuna firma ostmisel tulid üle ka võlad 16 miljoni ulatuses.

Juulis registreeris Standard väärtpaberite keskdepositooriumis 92 000 firma kümnekroonist aktsiat. Neljandik Standardi aktsiatest kuulub pärast aktsiakapitali tõstmist 800 000 kroonilt 920 000 kroonile Baltic Investment Fundile. Emiteeritud 12 000 aktsia eest tasub Baltic Investment Fund Kaljuvee sõnul lähipäevil.

Kaljuvee ei soostunud, viidates kokkuleppele Baltic Investment Fundiga, avalikustama summat, mille eest too Standardi aktsiad omandas. Ta lisas samas, et Baltic Investment Fundi rahaga on Standard erastamisagentuurilt välja ostetud.

Kui Standard viib aktsiakapitali vastavusse soetusväärtusega, kavatseb ettevõte minna oma aktsiatega börsile, märkis Kaljuvee. BNS

EVEA pank alustas juuli algul Pronksi--Kunderi--Tartu maantee nurgale uue pangahoone ehitamist, teatas panga nõukogu esimees Ants Raja.

Ehituse peatöövõtja on EVEA tütarettevõte Viknor. Ehituse maksumusest kaetakse 25% panga omavahenditest, hoone lõplikku maksumust ei osanud Raja öelda. Hoone peaks valmima hiljemalt 1998. a teises kvartalis, mil lõpeb hoonestusluba. Uuest majast üüritakse osa välja äripindadeks.

Hoone Tartu maantee poolne osa on 6korruseline ja Kunderi tänavapoolne osa 4korruseline. Põhjuseks on kõrvalolev elumaja, mille akende eest ei tohi päikest ära varjata.

Hoone arhitekt on Vilen Künnapu. ÄP

ASi Norma ja ASi Tallinna Kaubamaja avaldatud poolaastatulemused ei tohiks hetkel aktsiate hinda mõjutada, leiavad väärtpaberispetsialistid.

Ettevõtete poolaasta majandustulemused annavad kinnitust, et nende aktsiatel on reaalsed hinnad ning kauplemine toimub reaalsel tasemel, ütles Margus Uudam HF Arenduse ASist.

Hansapanga analüütiku Katrin Kaarli sõnul osutusid Norma poolaastatulemused oodatust paremateks ning aktsia hind võib edaspidi isegi veidi tõusta.

Sulev Raik Cresco Väärtpaberite ASist ütles, et kuigi huvi Norma aktsiate vastu on viimasel ajal tõusnud, ei teki suviselt vaiksel turul aktiivset kauplemist.

Uudami hinnangul algab tõsisem kauplemine Eesti aktsiaturul augusti lõpus või septembri alguses.

Katrin Kaarli hinnangul jäi Tallinna kaubamaja poolaasta kasum loodetust väiksemaks. Samas on Kaarli sõnul kaubamaja aktsia teiste aktsiatega võrreldes kõige rohkem alla hinnatud. Hansapank prognoosib kaubamaja aastakasumiks 34 miljonit krooni.

Norma esimese poolaasta kasum oli 19,5 miljonit ja käive 179 miljonit krooni, aasta kasumiprognoos on 36 miljonit krooni. Tallinna kaubamaja poolaasta kasum oli 14,5 miljonit ning käive 257,5 miljonit krooni. Aastakasumiks prognoosib ettevõte 28 miljonit krooni. ÄP

Reedel kirjutasid ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras ja ASi Klementi Kaubandus juhataja Henn Ruubel alla kahe firma ühinemislepingule.

«Enne järgmist nädalat on veel vara midagi lähemalt öelda,» keeldus Henn Ruubel lähematest kommentaaridest.

Mõlema firma aktsionäride erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku 23. augustil. Koosolekute päevakorra põhipunkt on ühinemisotsuse tegemine ning ühinemislepingu heakskiit.

Klementi ja Klementi Kaubanduse ühinemislepingu auditeerib rahvusvaheline audiitorfirma Price Waterhouse.

Klementi Kaubanduse puhul on tegemist valdusfirmaga, kellel majandustegevus puudub.

Klementi Kaubandus omandas 1994. a märtsis 15 miljoni krooni eest 80 protsenti RASi Klementi aktsiatest. Riigile kuulunud vähemusaktsiate avalik müük toimus 1995. a oktoobris. ÄP

Ruhnu sadama rajamiseks on riigieelarvest kavas eraldada 20--30 miljonit krooni, ütles Ruhnu vallavanem Vello Kümmel.

Kümmeli sõnul algavad ehitustööd sadamas järgmisel aastal. 1997. aasta lõpus saab esialgsete kavade järgi sadamat juba osaliselt kasutada, lisas vallavanem.

Sadam on mõeldud ehitada kalalaevade ja jahtide meresõidu ohutuse tagamiseks ning samuti tugipunktiks piirivalvelaevadele, ütles Kümmel. Lähemad piirivalvekeskused Ruhnule asuvad ligi 100 kilomeetri kaugusel Pärnu lähedal ning 80 kilomeetri kaugusel Sõrve sääres, mistõttu on tulevase sadama asukoht Eestile strateegiliselt väga tähtis, selgitas ta. «Praegu jälgib Liivi lahe merepiiri ainult radar, mis on võimalikke piiriületusi võimeline ainult fikseerima,» ütles Kümmel.

Siiamaani ühendab Ruhnut mandriga ainult kord nädalas saarel maanduv lennuk. «Selline transpordiühendus on paremal juhul piisav ainult talvel, suvel jääb sellest kindlasti väheseks,» möönis vallavanem. ÄP

Tallinna Pank suleb 5. augustil loodetust väiksemaks osutunud tulususe tõttu Mäo pangapunkti, mis on praegu Tallinna Panga ainus Järvamaal asuv kontor.

Tallinna Panga Jõgeva filiaali juhataja Sulev Schasmin ütles ajalehele Järva Teataja, et pangapunkt teenindab umbes sadat eraisikut ja paarikümmet firmat, kel on seal konto. BNS

Hüvitusfondi nõukogu kinnitas tänavu esimese poolaasta lisaintressiks 5,2 protsenti, mis koos garanteeritud intressiga teeb esimese poolaasta koguintressiks 12,2 protsenti.

Hüvitusfondi eelmise aasta esimese poole koguintress oli 15,6 ja teise poolaasta koguintress 14,8 protsenti.

Hüvitusfondi obligatsioonide garanteeritud intress on seitse protsenti obligatsiooni maksumusest.

Fondi investeeringud moodustavad kokku üle 773 miljoni krooni. Neist suurim osakaal -- 63,2 protsenti ehk 488,6 miljonit krooni -- oli võlakirjadel. Võlakirjadel oli investeeringutest ka kõrgeim keskmine intress -- 13,65 protsenti.

Hüvitusfondi kasum, mis fondi finantsaruannetes kajastub majandustegevuse tulemina, oli tänavu esimesel poolaastal 30,2 miljonit krooni.

Hüvitusfondi eelmise aasta kasum oli 32 miljonit krooni.

Fond märkis, et kasumi kasvu põhjus on eelkõige kvantitatiivne ehk tulenenud bilansimahu kasvust. Hüvitusfondi bilansimaht kasvas esimese poolaastaga 22,5 protsenti ning oli poolaasta lõpuks 805 miljonit krooni.

Erastamisest oli poolaasta seisuga fondi laekunud 671,4 miljonit krooni, sellest 161,5 miljonit tänavu esimesel poolaastal.

Esimesel poolaastal emiteeris Hüvitusfond obligatsioone 80 miljoni krooni eest. Teisel poolaastal kavandab fond emissioone mahus 100--120 miljonit krooni. BNS

E-Liini ASile kuuluva Estline'i kaubamärki kandvad parvlaevad Regina Baltica ja Mare Balticum sõidavad Tallinna--Stockholmi liinil kõrge täitumusega.

E-Liini ASi müügidirektor Marje Braunbrück ütles, et Mare Balticum on juulis keskmiselt vedanud üle 900 reisija päevas. Laeval on 820 kajuti- ja 250 tekikohta.

12. juulil Tallinna--Stockholmi liinil kurseerimist alustanud Regina Balticaga on iga päev reisinud keskmiselt üle 200 reisija, märkis Braunbrück. Regina Baltical kehtis reedeni piirang, mis lubas pardale võtta ainult kuni 250 inimest. Alates reedest võib parvlaev vedada 550 inimest. BNS

Eesti on Interneti levikult Euroopas 15. kohal, selgub Euroopa Interneti ühe keskuse RIPE viimasest aruandest.

RIPE andmetel on Eestis püsiühendusega Internetti ühendatud 6414 arvutit või arvutivõrku, tegelik Interneti kasutajate arv on sellest mitu korda suurem.

Eesti jääb siiski kaugele maha tabeli liidrist Soomest, kus on 10 000 elaniku kohta 579 püsiühendusega arvutit Eesti 44 vastu.

Endise idabloki riikidest edestab Eestit vaid Sloveenia. Samas jäävad Eestist tahapoole sellised suurriigid nagu Prantsusmaa või Itaalia. BNS

Eesti Kindlustus kogus esimesel poolaastal elukindlustuspreemiaid 17,2 miljonit ning varakindlustuspreemiad 75,8 miljonit krooni, ütles Eesti Kindlustuse peaökonomist Mare Seeb.

Seebi sõnul moodustasid elukindlustusväljamaksed esimesel poolaastal 9,2 miljonit ning kahjukindlustuse väljamaksed 30,3 miljonit krooni.

Eelmise aasta esimese poolega võrreldes suurenes Eesti Kindlustuse kogutud elukindlustuspreemiate kogumaht 26,3 ning varakindlustuspreemiate kogumaht 28,1 protsenti. BNS

ASA Kindlustus kogus esimesel poolaastal kindlustuspreemiaid 60 miljonit krooni, mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 40 protsenti rohkem, ütles peadirektor Sergei Net?ajev.

Net?ajevi sõnul planeeris ASA Kindlustus preemiate kogumahus tänavu 15--20-protsendilist kasvu.

Väljamakseid tegi ASA Kindlustus esimesel poolaastal 25,8 miljoni krooni ulatuses.

ASA Kindlustuse kasum oli esimesel poolaastal 73 000 krooni. BNS

Kindlustusselts Farret kogus esimesel poolaastal kindlustuspreemiaid 13,6 miljonit krooni, ütles Farreti peadirektor Enn Kure.

Poolaastaks planeeris Farret koguda kindlustuspreemiaid 15 miljonit ning aasta lõpuks 30 miljonit krooni, lisas ta.

Esimesel poolaastal tegi kindlustusselts väljamakseid 7,2 miljoni krooni ulatuses.

Farreti poolaasta kasuminäitajad selguvad Kure sõnul augustis. BNS