Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksutulu suurendamine toob kaasa uued maksud?

    Maksutulusid on mõtet siis suurendada, kui on selle järele vajadus. Niisama suurendada, et keegi IMFist seda soovitab, see oleks ajuvaba tegevus. Kui tahetakse maksu kehtestada, siis peab see olema millegagi põhjendatud. Ma ei ole kuulnud ühtegi põhjendust, miks on tarvis makse tõsta.
    Defitsiiti saab suurepäraselt vähendada kokkuhoiu teel. Praegune laamendamine maksumaksjate rahadega on näide sellest, kuidas defitsiit on kuntslikult üles viidud. Kokku saab kõige paremini hoida mittevajalike kulutuste mittetegemisel. Mittevajalike kulude tähelepanu keskpunktis on praegu luksusautod. Kõik ministrid ja ametnikud, kasutavad seda lõpmatult oma ämmade ja naiste vedamiseks nagu nõukogude ajalgi. Maksumaksjana ei teki mul küll mingit argumentatsiooni selleks, et veel rohkem makse maksta, et nad veel rohkem sõita saaksid. See, et riigikantselei oma autobaasi vähendas, on reklaamitrikk.
    Eelarve kulude planeerimisel, nagu ennegi, võetakse aluseks juba saavutatud tase. Kui nii jätkatakse, kuludest kunagi ülevaadet ei saa. Õigem oleks minna normeeritud kulude printsiibile. See tähendab jämedalt öeldes, et iga konkreetne ametnik saab sooja peale kulutada nii palju, elektri peale nii palju jne. Terve eelarve peaks olema normeeritud peale teatud osade, nagu investeeringud, mida ei saa normeerida. Samuti tuleks näidata seda, kuidas antud raha on reaalselt kulutatud. Terve maailm teeb niimoodi.
    Ka 1992. aastal suurendati makse IMFist tulnud nõndanimetatud soovituste järgi sama mehe valitsuse ajal. Teised vahepeal polegi makse suurendanud. Enne seda oli meil maksukoormus umbes 30--31%, siis läks see 35% peale. Nagu mäletame, ei lõppenud see sellele mehele hästi.
    Tulu tuleb lihtsalt kätte saada. Tihtipeale räägime, et meie maksutulu on GDPst vähenenud 1% võrra. Kui nüüd realistlikult vaadata, siis me oleme maksusid aeg-ajalt suurendanud, mitte vähendanud. See tähendab, et me ei saa makse kätte. Kõvasti üle miljardi on kätte saamata.
    Kütsuseaktsiisi tõstmisega on mõtet tegeleda siis, kui me saame selle aktsiisi kätte, mis praeguste määrade järgi on saamata. Tuleb tugevdada kontrolli, praegu ei ole mõtet aktsiise tõsta.
    Autotransport tundubpraegu odavam, kui ta tegelikult on. Me maksame küll kinni autod ja bensiini, kuid teed maksame kinni vaid ühe kolmandiku ulatuses. Kohati isegi vähem. Variante on, kas teha seda automaksuna või täiendava aktsiisina. Lihtsam on teha automaksuna. See oleks siis teede kulumise maks. Pole õigust teenust, mida osa inimesi ei kasuta, nende arvel kinni maksta.
    Eesti küttesüsteem on kõige raiskavam süsteem Põhja-Euroopas, rääkimata muudest riikidest. Küttesüsteemide ümbertegemine ja soojustamine ei edene mitte kuidagi. Seepärast on mingi signaal vaja saata. Praegu maksame aastaid juba minnalaskmismentaliteedi eest. Nii et turumajanduse loogika tingib, et ka kütteõli tuleb maksustada. Asi seisab praegu muidugi vaid sotsiaalsete probleemide taga. Valitsus teeb niikuinii selle asja ära, kui on otsustatud ja lubatud.
    Alternatiive uute maksude kehtestamisele on mitmeid. Näiteks väiksem ja arukam kulutamine. Siin on võimalusi arvude ja kohtade järgi mustmiljon. Meil puudubki praegu korralik riigiaparaadi kulude arvestus. Parlament peaks sellise ülevaate valitsuselt nõudma, see ongi töö eelarvega. Meil vaadatakse arvu 2 678 000 ja öeldakse, et 175 000 on liiga palju, tuleb maha võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Järjest kõrgenev intressimäär jahutab USA eluasemeturgu
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.