Kas maksutulu suurendamine toob kaasa uued maksud?

Maksutulusid on mõtet siis suurendada, kui on selle järele vajadus. Niisama suurendada, et keegi IMFist seda soovitab, see oleks ajuvaba tegevus. Kui tahetakse maksu kehtestada, siis peab see olema millegagi põhjendatud. Ma ei ole kuulnud ühtegi põhjendust, miks on tarvis makse tõsta.

Defitsiiti saab suurepäraselt vähendada kokkuhoiu teel. Praegune laamendamine maksumaksjate rahadega on näide sellest, kuidas defitsiit on kuntslikult üles viidud. Kokku saab kõige paremini hoida mittevajalike kulutuste mittetegemisel. Mittevajalike kulude tähelepanu keskpunktis on praegu luksusautod. Kõik ministrid ja ametnikud, kasutavad seda lõpmatult oma ämmade ja naiste vedamiseks nagu nõukogude ajalgi. Maksumaksjana ei teki mul küll mingit argumentatsiooni selleks, et veel rohkem makse maksta, et nad veel rohkem sõita saaksid. See, et riigikantselei oma autobaasi vähendas, on reklaamitrikk.

Eelarve kulude planeerimisel, nagu ennegi, võetakse aluseks juba saavutatud tase. Kui nii jätkatakse, kuludest kunagi ülevaadet ei saa. Õigem oleks minna normeeritud kulude printsiibile. See tähendab jämedalt öeldes, et iga konkreetne ametnik saab sooja peale kulutada nii palju, elektri peale nii palju jne. Terve eelarve peaks olema normeeritud peale teatud osade, nagu investeeringud, mida ei saa normeerida. Samuti tuleks näidata seda, kuidas antud raha on reaalselt kulutatud. Terve maailm teeb niimoodi.

Ka 1992. aastal suurendati makse IMFist tulnud nõndanimetatud soovituste järgi sama mehe valitsuse ajal. Teised vahepeal polegi makse suurendanud. Enne seda oli meil maksukoormus umbes 30--31%, siis läks see 35% peale. Nagu mäletame, ei lõppenud see sellele mehele hästi.

Tulu tuleb lihtsalt kätte saada. Tihtipeale räägime, et meie maksutulu on GDPst vähenenud 1% võrra. Kui nüüd realistlikult vaadata, siis me oleme maksusid aeg-ajalt suurendanud, mitte vähendanud. See tähendab, et me ei saa makse kätte. Kõvasti üle miljardi on kätte saamata.

Kütsuseaktsiisi tõstmisega on mõtet tegeleda siis, kui me saame selle aktsiisi kätte, mis praeguste määrade järgi on saamata. Tuleb tugevdada kontrolli, praegu ei ole mõtet aktsiise tõsta.

Autotransport tundubpraegu odavam, kui ta tegelikult on. Me maksame küll kinni autod ja bensiini, kuid teed maksame kinni vaid ühe kolmandiku ulatuses. Kohati isegi vähem. Variante on, kas teha seda automaksuna või täiendava aktsiisina. Lihtsam on teha automaksuna. See oleks siis teede kulumise maks. Pole õigust teenust, mida osa inimesi ei kasuta, nende arvel kinni maksta.

Eesti küttesüsteem on kõige raiskavam süsteem Põhja-Euroopas, rääkimata muudest riikidest. Küttesüsteemide ümbertegemine ja soojustamine ei edene mitte kuidagi. Seepärast on mingi signaal vaja saata. Praegu maksame aastaid juba minnalaskmismentaliteedi eest. Nii et turumajanduse loogika tingib, et ka kütteõli tuleb maksustada. Asi seisab praegu muidugi vaid sotsiaalsete probleemide taga. Valitsus teeb niikuinii selle asja ära, kui on otsustatud ja lubatud.

Alternatiive uute maksude kehtestamisele on mitmeid. Näiteks väiksem ja arukam kulutamine. Siin on võimalusi arvude ja kohtade järgi mustmiljon. Meil puudubki praegu korralik riigiaparaadi kulude arvestus. Parlament peaks sellise ülevaate valitsuselt nõudma, see ongi töö eelarvega. Meil vaadatakse arvu 2 678 000 ja öeldakse, et 175 000 on liiga palju, tuleb maha võtta.