Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maksutulu suurendamine toob kaasa uued maksud?

    Maksutulusid on mõtet siis suurendada, kui on selle järele vajadus. Niisama suurendada, et keegi IMFist seda soovitab, see oleks ajuvaba tegevus. Kui tahetakse maksu kehtestada, siis peab see olema millegagi põhjendatud. Ma ei ole kuulnud ühtegi põhjendust, miks on tarvis makse tõsta.
    Defitsiiti saab suurepäraselt vähendada kokkuhoiu teel. Praegune laamendamine maksumaksjate rahadega on näide sellest, kuidas defitsiit on kuntslikult üles viidud. Kokku saab kõige paremini hoida mittevajalike kulutuste mittetegemisel. Mittevajalike kulude tähelepanu keskpunktis on praegu luksusautod. Kõik ministrid ja ametnikud, kasutavad seda lõpmatult oma ämmade ja naiste vedamiseks nagu nõukogude ajalgi. Maksumaksjana ei teki mul küll mingit argumentatsiooni selleks, et veel rohkem makse maksta, et nad veel rohkem sõita saaksid. See, et riigikantselei oma autobaasi vähendas, on reklaamitrikk.
    Eelarve kulude planeerimisel, nagu ennegi, võetakse aluseks juba saavutatud tase. Kui nii jätkatakse, kuludest kunagi ülevaadet ei saa. Õigem oleks minna normeeritud kulude printsiibile. See tähendab jämedalt öeldes, et iga konkreetne ametnik saab sooja peale kulutada nii palju, elektri peale nii palju jne. Terve eelarve peaks olema normeeritud peale teatud osade, nagu investeeringud, mida ei saa normeerida. Samuti tuleks näidata seda, kuidas antud raha on reaalselt kulutatud. Terve maailm teeb niimoodi.
    Ka 1992. aastal suurendati makse IMFist tulnud nõndanimetatud soovituste järgi sama mehe valitsuse ajal. Teised vahepeal polegi makse suurendanud. Enne seda oli meil maksukoormus umbes 30--31%, siis läks see 35% peale. Nagu mäletame, ei lõppenud see sellele mehele hästi.
    Tulu tuleb lihtsalt kätte saada. Tihtipeale räägime, et meie maksutulu on GDPst vähenenud 1% võrra. Kui nüüd realistlikult vaadata, siis me oleme maksusid aeg-ajalt suurendanud, mitte vähendanud. See tähendab, et me ei saa makse kätte. Kõvasti üle miljardi on kätte saamata.
    Kütsuseaktsiisi tõstmisega on mõtet tegeleda siis, kui me saame selle aktsiisi kätte, mis praeguste määrade järgi on saamata. Tuleb tugevdada kontrolli, praegu ei ole mõtet aktsiise tõsta.
    Autotransport tundubpraegu odavam, kui ta tegelikult on. Me maksame küll kinni autod ja bensiini, kuid teed maksame kinni vaid ühe kolmandiku ulatuses. Kohati isegi vähem. Variante on, kas teha seda automaksuna või täiendava aktsiisina. Lihtsam on teha automaksuna. See oleks siis teede kulumise maks. Pole õigust teenust, mida osa inimesi ei kasuta, nende arvel kinni maksta.
    Eesti küttesüsteem on kõige raiskavam süsteem Põhja-Euroopas, rääkimata muudest riikidest. Küttesüsteemide ümbertegemine ja soojustamine ei edene mitte kuidagi. Seepärast on mingi signaal vaja saata. Praegu maksame aastaid juba minnalaskmismentaliteedi eest. Nii et turumajanduse loogika tingib, et ka kütteõli tuleb maksustada. Asi seisab praegu muidugi vaid sotsiaalsete probleemide taga. Valitsus teeb niikuinii selle asja ära, kui on otsustatud ja lubatud.
    Alternatiive uute maksude kehtestamisele on mitmeid. Näiteks väiksem ja arukam kulutamine. Siin on võimalusi arvude ja kohtade järgi mustmiljon. Meil puudubki praegu korralik riigiaparaadi kulude arvestus. Parlament peaks sellise ülevaate valitsuselt nõudma, see ongi töö eelarvega. Meil vaadatakse arvu 2 678 000 ja öeldakse, et 175 000 on liiga palju, tuleb maha võtta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.