Äriseadustiku muudatustest kaubamärgiseaduse valguses

Kaubamärgiseaduse ning Äriseadustiku vastuolu avaldub lühidalt selles, et kaubamärgiregistrisse ei kanta teisele isikule kuuluva ettevõtte ärinimesid (ning nende osi) ning äriregistrisse omakorda ettevõtteid, mille nimi on teise isiku kaubamärgiregistrisse kantud kaubamärgi osa.

Ettevõtteregistris on aga tuhandeid ühenimelisi ettevõtteid, millistest paljud enam ei tegutse. Teisalt aga võtab esitatud kaubamärgitaotluste ekspertiis aega enam kui aasta ning selle aja jooksul esitatud taotluste kohta üldsusele andmeid ei anta.

Ettevõtjad kobavad seetõttu nimevalikul pimeduses -- mõtlevad sobiva nime välja, äriregister lükkab tagasi, sest patendiametis on sees vastav kaubamärgi registreerimistaotlus. Ettevõtja mõtleb välja uue nime, see aga lükatakse jälle tagasi.

Siin on oluline meeles pidada, et kaubamärgiseaduse järgi ei registreerita kaubamärgina ärinimesid või nende osi, kui need ei kuulu kaubamärgi registreerimist taotlevale isikule. Seega -- äriregistris võib olla TÜ Tare Ehitus, kuid samanimelist kaubamärki ta registreerida ei saa, kui ees on juba Taru. Tõsi, kaubamärk registreeritakse teatud kindlate kaupade ja teenuste jaoks ning seega võib nt kaubamärk Taru olla registreeritud mitme isiku nimele.

Rakendussätetes on tehtud muudatus, mille järgi ettevõtja taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse siis, kui sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat. Enne käis see säte ainult täpselt sarnase nime kohta.

Nüüdsest on olemas ka säte, mille järgi ärinimele eelisõigust omav isik võib selle loovutada, esitades notariaalselt tõestatud avalduse äriregistrile. Ettevõtteregistris registreeritud ettevõtte nimel on vastava avalduse esitamiseks õigustatud ettevõtte kõik ettevõtteregistris registreeritud juhatuse liikmed ühiselt.

Kuid endiselt jääb probleem nn surnud ettevõtetega, kelle juhatuse liikmete kokkusaamine võib olla ilmvõimatu tegevus. Äriseadustiku järgi ei ole endiselt olukorrale töötavat lahendust.

Nagu näha, ei ole äriseadustiku muudatused ärinime panemise probleemi kergemaks teinud ning ka ebakõlad kaubamärgiseadusega on jäänud. Autori seisukoht on, et ärinimesid puudutavad muudatused tuleks teha mõlemas asjaosalises seaduses paralleelselt, muidu ei ole lootagi ühtse, töötava süsteemi tekkimist.