1 august 1996

Äriseadustiku muudatustest kaubamärgiseaduse valguses

Kaubamärgiseaduse ning Äriseadustiku vastuolu avaldub lühidalt selles, et kaubamärgiregistrisse ei kanta teisele isikule kuuluva ettevõtte ärinimesid (ning nende osi) ning äriregistrisse omakorda ettevõtteid, mille nimi on teise isiku kaubamärgiregistrisse kantud kaubamärgi osa.

Ettevõtteregistris on aga tuhandeid ühenimelisi ettevõtteid, millistest paljud enam ei tegutse. Teisalt aga võtab esitatud kaubamärgitaotluste ekspertiis aega enam kui aasta ning selle aja jooksul esitatud taotluste kohta üldsusele andmeid ei anta.

Ettevõtjad kobavad seetõttu nimevalikul pimeduses -- mõtlevad sobiva nime välja, äriregister lükkab tagasi, sest patendiametis on sees vastav kaubamärgi registreerimistaotlus. Ettevõtja mõtleb välja uue nime, see aga lükatakse jälle tagasi.

Kui aga kaubamärgitaotluse ekspertiis lõpuks läbi on, siis selgub, et sellele kaubamärki välja ei antagi -- kas taotleja ei soovi seda enam või lükatakse taotlus muul põhjusel tagasi. Nimevalikul hädasolnud ettevõtjad aga on tegevust alustanud mõne teise (halvema) nime all, sest ei saa ju igavesti oodata.

Nimepanemise keerukust tõestab praegune ettevõtteregister, kus paljude ettevõtete nimed meenutavad pigem fragmente matemaatikaõpikust. Näideteks võib tuua aktsiaseltsid AB-S, A-P, A-F1, A-ET-A ning paljud teised. Kuidas aga klient või tarbija neid eristab?

Äriseadustiku muudatustega on täpsustatud, milline peab ärinimi olema -- näiteks lühendeid AS, TÜ, UÜ ja OÜ võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Enne võis seadusest välja lugeda, et selline säte käib kõigi lühendite kohta.

Äriseadustikust on kadunud nõue, et kohalik omavalitsus saab kehtestada piiranguid oma nime kasutamisele ärinimes.

Siin tuleb silmas pidada, et ärinime registreerimisel ka kaubamärgina on kaubamärgiseaduse järgi endiselt nõutav vastava kohaliku omavalitsusüksuse luba (kõikide kohanimede puhul, st mitte ainult omavalitsuslike üksuste omad).

Äriseadustikust on nüüd kadunud ka nõue, et ärinimes ei või kasutada eraisiku perekonnanime või juriidilise isiku nime ilma isiku nõusolekuta.

Kui nüüd mõni isik ei taha, et tema perekonnanimi ilmuks äriregistrisse kellegi teise ärinimena, siis võiks ta selle nime kaitsta kaubamärgiga. Sellisel juhul on äriregistrisse kandmiseks vajalik kaubamärgi omaniku nõusolekut. Loomulikult ei tööta see ülilevinud perekonnanimede puhul.

Põhjendatud tundub olevat ka luba kasutada juriidilise isiku nime osana oma ärinimest, seda eriti üldlevinud sõnade puhul (nt AS Tare, TÜ Tare Ehitus, OÜ Tare Projekt vms). Probleem võiks tekkida siis, kui tuntud ettevõtte iseloomulikule nimele liidetakse mingi sõna(d), kasutades ära ettevõtte tuntust (nt AS EK ja selle nimest loodud AS EK Kaubandus).

Siin on oluline meeles pidada, et kaubamärgiseaduse järgi ei registreerita kaubamärgina ärinimesid või nende osi, kui need ei kuulu kaubamärgi registreerimist taotlevale isikule. Seega -- äriregistris võib olla TÜ Tare Ehitus, kuid samanimelist kaubamärki ta registreerida ei saa, kui ees on juba Taru. Tõsi, kaubamärk registreeritakse teatud kindlate kaupade ja teenuste jaoks ning seega võib nt kaubamärk Taru olla registreeritud mitme isiku nimele.

Rakendussätetes on tehtud muudatus, mille järgi ettevõtja taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse siis, kui sellega eksitavalt sarnane ärinimi on registreeritud ettevõtteregistris teise ettevõtja poolt enne taotlejat. Enne käis see säte ainult täpselt sarnase nime kohta.

Nüüdsest on olemas ka säte, mille järgi ärinimele eelisõigust omav isik võib selle loovutada, esitades notariaalselt tõestatud avalduse äriregistrile. Ettevõtteregistris registreeritud ettevõtte nimel on vastava avalduse esitamiseks õigustatud ettevõtte kõik ettevõtteregistris registreeritud juhatuse liikmed ühiselt.

Kuid endiselt jääb probleem nn surnud ettevõtetega, kelle juhatuse liikmete kokkusaamine võib olla ilmvõimatu tegevus. Äriseadustiku järgi ei ole endiselt olukorrale töötavat lahendust.

Nagu näha, ei ole äriseadustiku muudatused ärinime panemise probleemi kergemaks teinud ning ka ebakõlad kaubamärgiseadusega on jäänud. Autori seisukoht on, et ärinimesid puudutavad muudatused tuleks teha mõlemas asjaosalises seaduses paralleelselt, muidu ei ole lootagi ühtse, töötava süsteemi tekkimist.

Hetkel kuum