5. august 1996 kell 22:00

Venemaaga kaubavahetuse juuni bilanss oli taas negatiivne

Statistikaameti andmeil on Eesti kaubavahetusbilanss Venemaaga olnud pidevalt negatiivne alates eelmise aasta oktoobrist, kui negatiivne saldo ulatus 1,6 miljoni kroonini.

Selle aasta esimesel poolel oli negatiivne saldo Venemaaga keskmiselt 100 miljonit krooni kuus.

Eesti väliskaubanduse käive oli tänavu juunis 4,6 miljardit krooni, millest eksport moodustas 39,1 ja import 60,9 protsenti.

Kaubavahetuse defitsiit oli 1,0067 miljardit krooni, millest Soome arvele langes 484,5 miljonit, Saksamaa arvele 186,9 miljonit, Itaalia arvele 94,5 miljonit ja Hollandi arvele 40,9 miljonit krooni.

Kaubagrupiti oli kõige suurem defitsiit mehaaniliste masinate ja seadmete grupis -- 432,6 miljonit krooni. Järgnesid põllumajandussaadused, kus sissevedu ületas väljaveo 148,7 miljoni krooni võrra.

Kolmandal kohal olid keemiatööstuse tooted, neljandal transpordivahendid ning viiendal plast, kummid ning tooted nendest.

51,8 protsenti Eesti ekspordist suundus juunis Euroopa Liitu ja 24,9 protsenti SRÜ riikidesse.

Eesti impordist tuli Euroopa Liidust 68 protsenti ja SRÜ riikidest 14,6 protsenti.

Eesti suurim ekspordipartner oli 17,1 protsendiga Soome. Järgnesid Venemaa, Rootsi, Läti ja Saksamaa vastavalt 16,3%, 11,2%, 8,4% ja 8%.

Samuti oli Soome 28,3 protsendiga Eesti koguimpordist suurim sisseveopartner.

Soomele järgnesid Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Itaalia vastavalt 11,8%, 11,1%, 8,3% ja 4%.

Toidukaupade osatähtsus oli Eesti ekspordis juunis 15,8 protsenti. Impordist moodustasid toidukaubad 15,4 protsenti.

Tööstuskaupadest eksportis Eesti enim tekstiilitooteid -- 14,6%. Järgnesid puit ning masinad ja seadmed. Tööstuskaupade impordis olid esikohal masinad ja seadmed 22,6 protsendiga Eesti koguimpordist, järgnesid tekstiili- ja keemiatooted. BNS

Hetkel kuum