6. august 1996 kell 22:00

Kõrgtehnoloogia lipulaev Eestis on laser

«Kogu maailmas hoitakse laseriturgu üleval riiklike programmidega,» nendib Tartu firma ASi Estla juhataja Jevgeni Berik. «Enamik riike peab vajalikuks investeerida kõrgtehnoloogia arendamisse. Meie aga kasutame ikka veel seda potentsiaali, millele pani aluse akadeemik Karl Rebane, kui alustas Eestis 70ndate lõpus laseriprogrammiga.»

Laseritootjate nestor akadeemik Rebane nendib kurvalt, et Eesti tööstus ei vaja kahjuks veel kõrgtehnoloogiat. «Alustasime omal ajal eksimeerlaseri kui lihtsama variandi valmistamisest,» meenutab Rebane. «Raha saime Moskvast. Laseri üks leiutaja, Nobeli preemia laureaat, Lebedevi-nimelise füüsikainstituudi direktor Aleksandr Prohhorov tellis meilt kindlate parameetritega riistu.»

Rebane, kes tegeleb praegugi veel aktiivselt fundamentaalteadusega, koondas 70ndate lõpus enda ümber ärksamaid päid, kellest enamik on jäänud truuks laseritootmisele: Robert Vill on ASi Neweks juhataja ja üks omanik, Moskva füüsikatehnika instituudi lõpetanud Jevgeni Berik on ASi Estla juhataja ja üks omanik, Virgo Mihkelsoo püüab käivitada Tartus põllumajandus- ja metsandustehnikat tootvas tehases Võit laserseadmete tootmist. Vill nimetab ennast ja oma tolleaegseid kolleege familiaarselt rebasekutsikateks.

Idaturu äralangemine pani Eestis kõrgtehnoloogilisi väljatöötlusi tegevaid ettevõtteid mitmeks aastaks põdema. Eestis lõplikult valmis riistu peaaegu ei tehtud, valmistati detaile ja osi, mis peamiselt Vene sõjatehastes tooteks komplekteeriti. «Ainult need, kel oli toode või sellele midagi lähedast, mida oli võimalik müüa, suutsid end kiiresti Läände orienteerida ja vabrikandiks hakata,» selgitab välisministeeriumi nõunik, Jaapanisse Eesti saatkonda looma minev Heikki Vallaste.

Vabrikandi mõõdu annab praegu välja vaid Eesti-Kanada ühisfirma AS Neweks, kes müüb enamiku eksimeerlasereist Kanada suurfirma MPB kaudu USA silmakirurgiaseadmeid tootvale firmale LaserSight Inc.

«Kanadalased ostsid mind odava rahaga ära,» muigab Neweksi juhataja Robert Vill. «Leping nendega on sõlmitud nii, et olen sisuliselt nende ori. Saame 30% laseri hinnast, kusjuures tootmiskulud on meie katta, samuti väljatöötluskulud.»

«Samas on orjastav leping paratamatus,» leiab Vill. «Meil on isegi hästi läinud, sest meie partner on rikas ja täidab lepingut korrektselt. Vaesema partneriga äri ajades võid lisaks orjastavale lepingule veel tüssatagi saada.»

70% Neweksis toodetud laseritest kasutab LaserSight Inc oma opratsiooniseadmes, millega parandatakse lühinägelikkust. Neweksi laser suutis läbi lüüa tänu kompaktsusele ja väiksele kaalule.

30% Neweksi laseritest on ostnud paljude riikide teaduslaborid. Tuntuima laborina nimetab Vill NASA oma. «Meie laser on maailmas kaunis tuntud,» räägib Vill, uhkusenoot hääles. «Kui näitustel on väljas firma MPB, siis on öeldud, et ahah, see on see, kes toodab väikseid lasereid.» Neweks müüs mullu ligi 200 laserit. «Ameerika firmal on aga tänavu tekkinud tõrkeid oma klientidelt raha kättesaamisega ja nad pole enam meie lasereid ostnud,» on Vill sunnitud tõdema. «Mul on riiulil ootamas sada laserikomplekti. See tähendab kahte miljonit külmutatud krooni. Kui nii edasi läheb, siis ma ei välista, et meie äri läheb põhja.»

Vill on üllatunud, et Neweksi laser on juba viis aastat konkurentsitult maailmaturul.

Samas tõdeb Vill, et Neweksi koridorinaaber Tallinna tehnopargis, AS Semento hakkab oma eksimeerlaseriga Neweksit vaikselt Jaapani turult välja tõrjuma.

Seni on Neweks müünud Jaapani teaduslaboritesse umbes 40 laserit. «Semento laserit, mis on meie omast veidi võimsam, hakatakse tõenäoliselt kasutama Jaapanis mikroskeemide tootmisel ja testimisel,» teab Vill rääkida. Semento müüb oma toodangu nagu Neweksi Kanada firma MBP kaudu.

Semento tegevdirektor Toivo Kruusimägi kinnitab, et tema ei tea täpselt, kuhu nende laserid edasi müüakse. «Erinevalt Neweksist oleme meie aga MPB-st sõltumatud,» lausub Kruusimägi. «Muidugi püüavad kanadalased ka meilt mitu nahka koorida. Vahendustasu on liiga kopsakas. Kui suudaksime nende kaudu müüa aastas 15--20 laserit, oleksime rahul.»

Eesti suurima värvuslaserispetsialisti Jevgeni Beriku firma AS Estla müüb aastas 15 värvuslaserit ja ligi 10 eksimeerlaserit. Värvuslaserid on Saksamaa diilerite kaudu jõudnud paljude riikide ülikoolidesse ja teadusasutustesse. Berik on viie aasta jooksul töötanud poole oma tööajast Lääne teadusasutustes, kus kasutatakse Estlas väljatöötatud lasereid. Beriku sõnul on talle korduvalt Saksamaal tehtud ettepanek kolida koos oma laboriga Saksamaale. «Kui riik kõrgtehnoloogia väljaarendamist ei stimuleeri, võib ka meie äri paari aasta pärast kokku variseda, sest kaotame konkurentsivõime,» ei välista Berik.

Kolmandiku Estla käibest annab optikatööstus. Optikaosakonna juhataja Vladimir Birjukovi sõnul valmistavad nad optikadetaile peaaegu kõikidele Eesti laseritootjatele. «Eesti tarbija osa on 10%,» tutvustab Birjukov. «Ülejäänu müüme Läände. Oleme spetsialiseerunud ultraviolettoptikale ja impulsslaserite optikale.»

Ainus firma, kes peab Estla optikat liiga kalliks, on AS VEMO-Pioneer. «Tellime optika Peterburist,» teatab VEMO-Pioneeri direktor Hanno Pangsepp. VEMO-Pioneer valmistab värvuslasereid. «Jõuaksime aastas teha 20 baasmudelit,» räägib Pangsepp. «Müüme aga vaid kolm-neli, sest tüüplaseriga on järjest raskem turul olla. Tellija tahab spetsiifilist riista.»

Pangsepa sõnul kasutab nende laserit näiteks tööõnnetuste ja plahvatuste modelleerimisega tegelev laboratoorium Inglismaal ja puuviljade riknemise toimemehhanisme uuriv labor Jaapanis. «Kõige huvitavam ja keerulisem tellimus oli Inglismaa kaitseministeeriumilt,» lisab Pangsepp. «Laseri lõplikku otstarvet meile ei selgitatudki.»

Laser Inglismaale valmis 1994. aastal, kui VEMO-Pioneeri eesotsas oli praegune riigikogulane Mati Meos. Tellitud laseri tarbeks ehitati spetsiaalne tolmuvaba boks, enne tellijat lõplikult rahuldavat toodet valmistati neli maketti, mida põhjalikult katsetati. Inglismaa kaitseministeerium maksis laseri eest 45 000 USA dollarit.

Hetkel kuum