Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnu väikefirma julgelt haaret laiendamas

    Pärnu kesklinna sadama juures asuvate Reldori tagasihoidlike bürooruumide ühes pisikeses toas istuvad kolm meest: firma tegevdirektor Jaak Uibu, kes varem pidas bussijuhi ametit ning endised meremehed Peeter Lansberg ja Igor Rudnev. Kõik kolm on firmaomanikud, lisaks neile jagavad firma aktsiaid veel eesti soost Rootsi ehitusettevõtja ja laevaomanik Kalju Reesalu ning ehitusdirektor Aare Parts.
    Reldor alustas tegevust neli aastat tagasi, kui kuus firma algset omanikku said rendile Pärnu kesklinnasadama vallasvara, ostsid sadamakraanad ja muu puudujäänud tehnika ning alustasid lossimis-, laadimis- ja ladustamistöödega. Sadamasse on Reldor investeerinud vähemalt 3,5 miljonit krooni, kui aga tehnika juurde arvestada, suureneb Uibu hinnangul summa veelgi. Kuigi rendileping Pärnu sadamaga tuleval aastal lõpeb, loodavad Reldori mehed selle pikendamisele, sest vastasel korral on raha tuulde lennanud.
    Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul on praegu rendilepingu pikendamise teemadel vara rääkida, kuna asi on läbirääkimiste staadiumis.
    Sadamateenuste kõrvalt hakkas Reldor tegevuse laiendamiseks ka kõrvale kiikama. «Kaks aastat tagasi munitsipaliseeriti sadam ja meil ei olnud enam kugugi oma raha panna. Ega me ei saanud hakata seda maha jooma või kuhugi maa sisse kaevama,» meenutab Rudnev firma edust tingitud laienemise põhjuseid.
    Esialgu hakati tootma oma firma ehitiste tarbeks kive ning töötlema puitu, nüüd on valmimas omatoodetud kividest esimene suurem ehitis -- teenindus-tootmisküla.
    Nii tootmisküla rajamise idee kui ka mitmed teised Reldori äriideed pärinevad Reldori suurema osa aktsiate omanikult Kalju Reesalult. Tööstuskülaks nimetavad Reldori omanikud kaasaegset bürooruumide ja teenindus-tootmispindade kompleksi, kus lisaks kõikvõimalikule büroovarustusele on olemas ka elementaarsed tingimused elamiseks.
    Kompleks on mõeldud eelkõige välisfirmade esindajatele, kes Eestis kanda kinnitades ei julge kohe algul investeerida büroo- ja tootmisruumide ehitamisse või ostmisse. 15 miljonit krooni investeeringuid loodetakse tasa teenida 3-4 aastaga.
    Kui küsida Reldori tulevikuplaanidest, vaatavad kolm firmaomanikku üksteisele otsa ning Jaak Uibu lausub kavala naeratusega, et mõned plaanid ikka on: individuaalelamute kompleksi ehitamine, suure ärikeskuse rajamine, Pärnu peatänaval asuva kohviku renoveerimine jne.
    Eelmisel aastal ostis Reldor miljoni krooni eest ära osa Pärnu masinatehase varadest.
    Kevadel omandasid AS Reldor ja Pärnu hulgifirma Kanpol 1,9 miljoni krooni eest Pärnu südalinna soodsimas kohas endise Eesti Kindlustuse hoone eesmärgiga rajada sinna ärikeskus.
    Praegu käib väike võistlus, kumb ärikeskus saab enne valmis -- kas Port Artur või Reldori ärikeskus-büroohoone.
    Hulgifirma Neptun omanik Elmar Lepp lausub, et Pärnus on ostujõud piiratud ning mitmed kauplused hääbuvad.
    Reldori laiahaardelisi plaane hinnates tõdeb ta, et Pärnus ei ole ainult ühe tegevusalaga tegeledes võimalik suurfirmaks saada. «Ma arvan, et nende kõik plaanid ei ole kindlasti vettpidavad, kuid osad on head ja eks tulevikus näe, mis pidama jääb.»
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.