Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnu väikefirma julgelt haaret laiendamas

    Pärnu kesklinna sadama juures asuvate Reldori tagasihoidlike bürooruumide ühes pisikeses toas istuvad kolm meest: firma tegevdirektor Jaak Uibu, kes varem pidas bussijuhi ametit ning endised meremehed Peeter Lansberg ja Igor Rudnev. Kõik kolm on firmaomanikud, lisaks neile jagavad firma aktsiaid veel eesti soost Rootsi ehitusettevõtja ja laevaomanik Kalju Reesalu ning ehitusdirektor Aare Parts.
    Reldor alustas tegevust neli aastat tagasi, kui kuus firma algset omanikku said rendile Pärnu kesklinnasadama vallasvara, ostsid sadamakraanad ja muu puudujäänud tehnika ning alustasid lossimis-, laadimis- ja ladustamistöödega. Sadamasse on Reldor investeerinud vähemalt 3,5 miljonit krooni, kui aga tehnika juurde arvestada, suureneb Uibu hinnangul summa veelgi. Kuigi rendileping Pärnu sadamaga tuleval aastal lõpeb, loodavad Reldori mehed selle pikendamisele, sest vastasel korral on raha tuulde lennanud.
    Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul on praegu rendilepingu pikendamise teemadel vara rääkida, kuna asi on läbirääkimiste staadiumis.
    Sadamateenuste kõrvalt hakkas Reldor tegevuse laiendamiseks ka kõrvale kiikama. «Kaks aastat tagasi munitsipaliseeriti sadam ja meil ei olnud enam kugugi oma raha panna. Ega me ei saanud hakata seda maha jooma või kuhugi maa sisse kaevama,» meenutab Rudnev firma edust tingitud laienemise põhjuseid.
    Esialgu hakati tootma oma firma ehitiste tarbeks kive ning töötlema puitu, nüüd on valmimas omatoodetud kividest esimene suurem ehitis -- teenindus-tootmisküla.
    Nii tootmisküla rajamise idee kui ka mitmed teised Reldori äriideed pärinevad Reldori suurema osa aktsiate omanikult Kalju Reesalult. Tööstuskülaks nimetavad Reldori omanikud kaasaegset bürooruumide ja teenindus-tootmispindade kompleksi, kus lisaks kõikvõimalikule büroovarustusele on olemas ka elementaarsed tingimused elamiseks.
    Kompleks on mõeldud eelkõige välisfirmade esindajatele, kes Eestis kanda kinnitades ei julge kohe algul investeerida büroo- ja tootmisruumide ehitamisse või ostmisse. 15 miljonit krooni investeeringuid loodetakse tasa teenida 3-4 aastaga.
    Kui küsida Reldori tulevikuplaanidest, vaatavad kolm firmaomanikku üksteisele otsa ning Jaak Uibu lausub kavala naeratusega, et mõned plaanid ikka on: individuaalelamute kompleksi ehitamine, suure ärikeskuse rajamine, Pärnu peatänaval asuva kohviku renoveerimine jne.
    Eelmisel aastal ostis Reldor miljoni krooni eest ära osa Pärnu masinatehase varadest.
    Kevadel omandasid AS Reldor ja Pärnu hulgifirma Kanpol 1,9 miljoni krooni eest Pärnu südalinna soodsimas kohas endise Eesti Kindlustuse hoone eesmärgiga rajada sinna ärikeskus.
    Praegu käib väike võistlus, kumb ärikeskus saab enne valmis -- kas Port Artur või Reldori ärikeskus-büroohoone.
    Hulgifirma Neptun omanik Elmar Lepp lausub, et Pärnus on ostujõud piiratud ning mitmed kauplused hääbuvad.
    Reldori laiahaardelisi plaane hinnates tõdeb ta, et Pärnus ei ole ainult ühe tegevusalaga tegeledes võimalik suurfirmaks saada. «Ma arvan, et nende kõik plaanid ei ole kindlasti vettpidavad, kuid osad on head ja eks tulevikus näe, mis pidama jääb.»
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.