• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit on Balti riikide parim kaitse

    «Ootasin, et Göran Persson võtaks Läänemere piirkonnas algatuse enda kätte. See on väga positiivne. Ehkki meie siin Soomes oleme huvitud rohkem tulemusest kui sellest, kes on algatuse tegija. Tegemist ei ole ju minu ja Göran Perssoni vahelise iludusvõistlusega,» sõnas president.
    Tema sõnade kohaselt ei ole Rootsi ja Soome kunagi olnud välispoliitiliselt teineteisele nii lähedal kui praegu. Ahtisaari ei olnud rahul aga sellega, et mais toimunud Visby tippkohtumisel oli kuritegevusevastane võitlus nii domineeriv. «On vale käsitleda Baltimaade kuritegevust eraldi teemana. Hoopis tähtsam on edendada seal sotsiaalelu ja majandust, sest elu parandab üksnes üldine ühiskonna areng,» arvas ta.
    Küsimusele, kas Baltimaadele piisab Soome ja Rootsi «pehme julgeoleku» lubadusest, vastas Soome president, et «eelkõige tuleb meil mõtelda iseendale, alles siis Baltimaadele ja ülejäänud Euroopale». Kui küsida, mis suurendab julgeolekut kõige rohkem, siis vastuseks on Euroopa Liit, kuid see võtab tunduvalt rohkem aega kui baltlased soovivad.
    «Vahepeal teeme koostööd keskkonna, tuumajaamade turvalisuse ja kuritegevusevastase võitluse alal. Kõik see aitab parandada ka julgeolekut.»
    Ahtisaari, kes on praegu kindlalt Soome NATOsse astumise vastu, väidab mõistvat, miks Balti poliitikud on jäänud nii raudselt NATOsse astumise nõude juurde. «Baltlased on kogenud okupatsiooni, küüditamist. Nende lähiajalugu on hoopis midagi muud kui meie oma. Seepärast saan ma aru nende murest praeguses olukorras ja püüan jõuda selgusele selles, kas Venemaal toimunud muudatused on nii head, nagu need välja paistavad?»
    Põhjuseks, miks soomlaste põhienamus ei poolda riigi NATOsse astumist, on presidendi arvates «nende harjumus kaitsta end ise ning nende skepsis, et NATO suudaks julgeolekut suurendada».
    Ahtisaari sõnul peab ta selles valdkonnas väga tihedat dialoogi USAga. «USA välispoliitika kujundajad mõistavad Läänemere piirkonna julgeolekupoliitilist olukorda väga hästi ega suru Põhjalale peale piirkondlikku lahendust. On täiesti välistatud, et me saaksime anda Baltimaadele julgeolekupoliitilise garantii. Kuid me saame palju muud ära teha,» ütles Soome president.
    Ka loodavasse Euroopa majandus- ja rahaliitu (EMU) suhtub Ahtisaari eelkõige julgeolekupoliitilise perspektiiviga: kuna EMU tähendab koostöö tihendamist, siis tugevdab see ühtlasi Euroopa rahu.
    «Põhjala huvidele ei vasta kuidagi Brüsseliga konflikti minek. Kõige tähtsam on olla töökas ja pädev ning põhjustada võimalikult vähe tüli. Enamasti ei saavuta kõige valjuhäälsemad oma tahtmist, seepärast tuleb valida õige taktika,» arvas president.
    Suhtumises Venemaasse pidas Ahtisaari kõige tähtsamaks kontaktide süvendamist kõigil tasandil -- nii parlamendi- kui valitsusliikmetega, sest muud alternatiivi lihtsalt ei ole. SD
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tehnoloogiasektor vedas USA börsi rohelisse
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Tehnoloogiahiidude head tulemused sisendasid investoritele optimismi ning vedasid indekseid üles poole, vahendab Yahoo Finance.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.