Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas EE karm käik on õige?
Ehkki ma ei ole väga suur Eesti Energia sõber, ei pea ma ikkagi õigeks, mis nüüd Eesti Energia pihta tuleb, sest ta ei ole antud juhul süüdi. Minu hinnangul on juriidiliselt nii, et kõik kliendid, kel on leping vaid lihakombinaadiga ja leping Eesti Energiaga puudub, ei ole Energiamüügi jaoks mitte keegi. Kui alaajaam kuulub lihakombinaadile, siis ei saa Energiamüük neile kuidagi energiat müüa, kuna neil ei ole seadet, millega seda teha.
Kui need teised tarbijad tahavad sõltumatud olla, siis tuleb kas raha kokku panna ja ehitada uus alajaam või osta olemasolev alajaam lihakombinaadi käest ära. Või antud juhul saavutada kokkulepe pankrotihalduriga.
Meeldib see meile või mitte, aga praegu käib Eestis niiviisi, et tarbija ehitab alajaama valmis ja annab selle siis Eesti Energia bilanssi, st kingib oma vara lihtsalt ära. See on absurdne olukord, aga tänases reguleerimata energeetikakliimas on see ainuke võimalus, mis kindlustab tarbijale otsevarustuse.
Kahju, et need firmad niimoodi hammasrataste vahele jäid. Eesti Energia tahab hullumoodi elektrit müüa, sest muidu lähevad neil püsikulud väga suureks.
Eesti Energia loogika on äraspidine. Ei saa sundida kedagi kellegi eest midagi ära maksma. EE käitumine näib ühtpidi riikliku katusepakkumisena, teisalt jälle on ebameeldiv tunne võlglastega maid jagada.
Iseenesest õige, et suurele võlglasele enam kaupa ei müüda. Kõnesolevas olukorras oleks õigem otsida kompromisse, enne kui hakata elektrit välja lülitama. Meil on ka osades firmades nii, et rendime ruume ja koos sellega ostame ka energia rendileandja käest.
Muidugi võib ka võlglase eest võla ära maksta. Sõltub summast. Tuleb firmasiseselt arvestus teha, mis on kasulikum, kas visata välja 100 000 teise ettevõtte võlgade katteks või arvestada sellega, nagu näiteks Fordi puhul, et autosid ei müü, ei teeninda, kliendid on vihased, seega tekib otsene ja kaudne kahju.
Kui aga maksta ära teise võlg, on see tee väga libe, sest luuakse ülimalt ohtlik pretsedent. Võimalik et ma ise maksaks ära ja pärast hakkaks kohtu kaudu õigust nõudma. Teine võimalus on minna pankrotipesasse ühe pisikese võlanõudjana, äkki pudeneb midagi.