Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oli keskpank peainitsiaator?
Pankade liitumisel tuleb initsiatiiv ikkagi pankade eneste poolt. Küll aga konsulteerisid need pangad pidevalt Eesti Pangaga. Liitumine poleks kunagi toimuda saanud, kui osalenud kommertspankadel poleks olnud mängus väga selged majanduslikud huvid. Meie alati ja igal juhul eelistame panga sellist likvideerimise vormi, mis tagab, et panga kreeditoride nõuded oleksid võimalikult täielikult rahuldatud.
Vaadates, mis pangandusturul toimub, on ühelt poolt kiiresti edasi arenemas ja oma turuosa suurendamas suured universaalpangad ja teiselt poolt ei lähe sugugi pahasti ka n-ö nishipankadel, kus on olemas oma kindel äriidee. Võib-olla Tööstuspank ei olnud nii edukas kui mõned konkurendid oma koha leidmisel pangandusmaastikul.
Ma tean, et kommertspankurid aeg-ajalt viitavad võimalusele, et Eesti Pangal on olemas visioon tulevikuks, kes kellega liitub jne. Aga niisugune lähenemine ei vasta absoluutselt mitte mingil juhul keskpanga nägemusele asjadest. Muidugi, kui tekib mingisugune oht, et pangandusturul kujuneks mingi monopolistlik või oligopolistlik olukord, siis sellisel juhul on keskpanga püha kohus sekkuda. Esialgu me seda ohtu kuidagi prognoosida ei taha ja ei saa. Eesti Pank ei sea mingeid piire, kui palju ja kui suuri pankasid Eesti pangandusturule peaks mahtuma, loomulikult tingimusel, et nad vastavad järelevalvenõuetele. See et keegi kuskil oleks koostanud mingeid nimekirju, mida kellega edasi teha või keda kellega liita, see on absoluutne nonsenss. Keegi ei saa loota, et keskpank tuleb ja ütleb, et sinuga teeme nii, igasugused tulevikustrateegiad peavad pangad ikka ise välja töötama. Jutud, et Eesti Pank on juba heaks kiitnud Maapanga ja PEPi liitumise, on pehmelt öeldes ennatlikud.
Eesti Pank tegeleb panga- järelevalvega ja kindlasti oli ta huvitatud sellest, et pangad konsolideeruvad ja pangaturg läheks järjest stabiilsemaks.
Selles suhtes ma arvan, et ta oli väga tugev initsiaator, täitis oma rolli. Samas ma arvan, et algatus liitumiseks tuli ikka pankade endi poolt.
Selles mõttes, et majandus on läinud stabiilsemaks ning hoiustajatel ei ole vaja karta enam mingisuguseid pauke, on hinnang liitumisele positiivne.
Asi toimib nagu läänes, et kui pankadega midagi juhtub, siis ei kaota hoiustajad, vaid omanikud. Meil oli siin enne tihtilugu nii, et omanikud tulid võitjatena välja ja hoiustajad kaotasid. See on ju absurd.
Praegune liitumine näitab, et areng on kõvasti edasi läinud, ning on kõige parem näide sellest, et õigel ajal tuleb konsolideeruda, mitte siis, kui on juba hilja. Turusituatsioonist lähtuvalt toimub ilmselt liitumisi pangandusturul veelgi. Eestisse jääb tulevikus umbes 4--7 panka, millest osa on universaalpangad ja osa nishipangad.
Kellegi Ühispangaga liitumise kohta ei oska ma praegu midagi öelda, eks tulevikus näeb, mis saab. Põhja-Eesti Panga (PEP) saneerimisprogramm on käivitunud, see toimib ja PEPiga ühinemist vaatame tulevikus. Momendil töötame ikka kahe erineva pangaga edasi.
1993. aastal tahtsime, et tollane Eesti Maapank ühineks Ühispangaga, siis see ei õnnestunud. Nüüd on aeg niipalju edasi läinud, et momendil küll mingeid Maapanga ja Ühispanga vahelisi läbirääkimisi ei peeta.