B3 tekitab elevust

Suvel jõudis firmadesse raadio B3 reklaamiosakonna läkitatud faks reklaamipakkumistega, kus eetriaega lubati kliendile müüa väga soodsa hinnaga. Paberilehel seisis ahvatlus: «50 korda, maksad kõigest 12 korra eest».

Raadiojaama haldava IS Muusik Grupi juhi Lauri Laubre sõnutsi soovib B3 ülisoodsa hinnaga eetriaja pakkumisega leida endale pikaajalisi kliente, kellega hiljem koostööd jätkata.

«Raadioreklaamiturg on Eestis väike ja sinna sissesöömine nõuab oma vahendeid,» selgitab Laubre. Tema sõnul pole üle poole aasta tagasi eetrisse läinud raadio tänaseni täielikult käivitunud. «Takistus tekkis sellest, et meile esialgu ringhäälinguloaga kinnitatud sagedus osutus osaliselt kasutamiskõlbmatuks,» ütleb Laubre.

Tema sõnutsi pole probleem sideinspektsiooniga tänaseni lõplikku lahendust leidnud.

B3 juht kinnitab, et omanikel pole kavatsust loobuda ligi 5 miljonit krooni nõudnud raadiojaama käivitamise ideest. «Kes on teinud suuri investeeringuid, ei saa alla anda,» lisab Laubre.

Raadiojaama konkurentide hulgas tekitab B3 reklaamistrateegia parasjagu elevust.

Venekeelse raadiojaama Sky raadio müügidirektor Margus Merima tõmbab paralleeli B3 ja kevadel majanduslike raskuste tõttu tegevuse lõpetanud Top raadio vahele. Pankrotistunud Makarov Muusik Managemendile kuulunud Top raadiosse pandi selle viimastel päevadel reklaami samuti väga odavalt, lausub Merima.

Top raadio reklaamistrateegia eeskuju märgib B3 puhul ära ka riigile kuuluva Raadio 2 juht Riina Sildos.

«Kui firma hakkab eetriaega nii odavalt müüma, siis kas läheb neil väga hästi või on see agoonia,» esitab oma versiooni reklaamiagentuuri Kolm Karu juht Olav Osolin, kes seisab ka aktsiaseltsi Trio reklaamikampaaniate taga. «Mulle tuleb meelde Top raadio ja Tipp TV, kust tulid enne lõpetamist nii soodsad reklaamipakkumised, et tundus, et järgmise sammuna hakkavad nad reklaamikliendile eetriaja eest peale maksma,» lisab ta.

Turu-uuringute firma Baltic Media Facts viimase raadioauditooriumi uuringu kohaselt on B3 osakaal Eestis omataoliste raadiojaamade hulgas kõige väiksem.

«B3 teeb väga kummalisi pakkumisi,» märkis raadiojaama reklaamistarteegia kohta ASile Trio kuuluvate raadiote, Uuno ja Kuku raadio ja Raadio 100 reklaamijuht Anti Kauk napisõnaliselt.

«Kui raadiojaam on suutnud endale auditooriumi tagada, siis ostetakse sinna reklaami. Kui auditoorium puudub, siis võib reklaami kasvõi poolmuidu müüa, aga ikka ei osteta.»

Merima sõnutsi pole raadiojaamade konkurents reklaamiturul praegu «sugugi traagiline». Tema arvates on tugevatele tegijatele mänguruumi küll, sest viimasel ajal pole ükski raadiojaam suutnud olukorda raadioturul oluliselt muuta.

«B3 tulek raadiojaamade hulka pole kellegi turuosa ära võtnud,» lausub Merima.

Love raadio on tagasi tõmbunud, Top raadio kadus hoopis ning Tallinnas pole lubadustele vaatamata alustanud veel Tartus tegutsev Päikeseraadio, selgitab ta.

Raadiojaamade olulisem ülesanne on Merima väitel oma turuosa paranedes programmi kavaliteeti hoida ning vältida kuulaja jaoks jaama «äraväsimist».

Sky raadio omanikud kavatsevad käivitada ka eestikeelse jaama Sky Plus, soovides pakkuda ohtralt popmuusikat ja meelelahutust. Senini kavatseb Tallinnasse tulla ka Tartus ja Pärnus tegutsenud Päikeseraadio.