8. september 1996
Jaga lugu:

Ärimehed hõivasid roheluse

Juhendi järgi toimus üritus nädala sees, kuna ärimehelgi peaks aastas olema vähemalt üks päev, mil ta töö juurest ametlikult putku võib panna ja kontorile ülemusevabad tunnid kinkida. «Ega töö jänese kombel metsa jookse,» tõdes mullune võitja Janis Soone.

«Kõikjal maailmas on samalaadsed golfiüritused äärmiselt soositud,» räägib turniiri idee autor K. V. Grupi omanik Hillar Soosalu. «Meil on vähe klubisid, kus ühesuguste vaadete ja huvialadega inimesed koos saaks käia. Business Golf ongi võimalus kindlat seltskonda ühendada,» lisas ta.

Kell 9 antakse start. 3-4mehelised hõiskavad-kiruvad-torisevad-vaikivad grupid liiguvad metsade vahel, peatuvad aeg-ajalt vee ääres, et näkineidudele kingiks lennutatud palli otsida, ning kulgevad taas edasi.

«Mäng on mõnus, ilm aga vastik,» kommenteerib Kemira Eesti finantsdirektor Raul Siimut, kes on platsi sügavaimasse liivabunkrisse roninud.

Golf on eelkõige lõbu, kinnitab ta. «Tõsi, meile annab ta killukese leiba -- väljak tarbib meie väetist. Nad võiks muidugi rohkem ja kallimat, see tähendab paremat osta...»

Marko Palm, ASi Avallone juhatuse esimees, on palli avalöögist kukesammu kaugusele lennutanud. Tavapärasele tulemusele kaotab ta seekord kahesaja meetriga. Golfietiketi kohaselt saavad mängupartnerid, kes kehva löögi tunnistajaiks olid, ringi lõppedes kurgud õlleseks teha.

See on Palmi ainus apsakas ja päeva lõppedes kroonitakse ta kuningaks, see tähendab võitjaks scracharvestuses. «Golf lõõgastab? Enamikul juhul küll, vahest ajab aga sootuks närvi,» muigab Eesti golfiparemikku kuuluv Palm, kellel istub mäng just tuulise ilmaga.

Kümmekond minutit pärast turniiri algust on firma Merx peadirektoril Enn Õunpuul täielik õigus nägu vissi vedada. Päeva lõppedes särab ta siiski taas.

«Alustasin 13. rajalt, kus tegin 12 lööki. Edaspidi sain mängu käima. Minu golfipoliitika on lihtne -- halb tulemus ei kurvasta, hea teeb kohutavalt rõõmsaks.»

«Normaalne mäng, taas tuli väike thriller sisse. Virutasin palli metsa ning alles pika müttamise peale sain selle puude vahelt lagedale,» seletab Eesti Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

«Sport, puhkus ja bisness käivad siin roheluses käsikäes,» jätkab Hanschmidt. «Kolme-nelja jalutustunni jooksul saab äriasju sirgeks rääkida. Samas on risk samuti olemas -- kui partneril tuleb mängu jooksul totaalne katastroof sisse, jätab ta vihaselt ja ärritunult ärijutud kus seda ja teist.»

Hanschmidt veab ühiseid jooni golfi ning Eesti majanduse vahele. «Kõige paremini läheb äri ehitajail, neid on pool Niitvälja täis.»

Eesti Ehituse tehniline direktor Mait Schmidt ei hakka pankuri väiteid ümber lükkama: «Mis ehitajail viga. Olgu sotsialism või kapitalism, neid on ikka vaja.»

Schmidti sõnul on inimene golfiväljakul vaba. Äripartner või klient ei hakka mingit soga ajama, vaid räägib otsekoheselt.

Nädalasisene golfiüritus lõppes ülevas meeleolus. Piknikuliha kadus näljaste meeste kõhtu kiiremini kui kokad juurde praadida jõudsid. Auhinna väärilised said kaenlasse kopsakad karikad ja karpide viisi golfipalle, mida peagi metsast leida võib.

Jaga lugu:
Hetkel kuum