Ärimehed hõivasid roheluse

«Mäng on mõnus, ilm aga vastik,» kommenteerib Kemira Eesti finantsdirektor Raul Siimut, kes on platsi sügavaimasse liivabunkrisse roninud.

Golf on eelkõige lõbu, kinnitab ta. «Tõsi, meile annab ta killukese leiba -- väljak tarbib meie väetist. Nad võiks muidugi rohkem ja kallimat, see tähendab paremat osta...»

Marko Palm, ASi Avallone juhatuse esimees, on palli avalöögist kukesammu kaugusele lennutanud. Tavapärasele tulemusele kaotab ta seekord kahesaja meetriga. Golfietiketi kohaselt saavad mängupartnerid, kes kehva löögi tunnistajaiks olid, ringi lõppedes kurgud õlleseks teha.

See on Palmi ainus apsakas ja päeva lõppedes kroonitakse ta kuningaks, see tähendab võitjaks scracharvestuses. «Golf lõõgastab? Enamikul juhul küll, vahest ajab aga sootuks närvi,» muigab Eesti golfiparemikku kuuluv Palm, kellel istub mäng just tuulise ilmaga.

Kümmekond minutit pärast turniiri algust on firma Merx peadirektoril Enn Õunpuul täielik õigus nägu vissi vedada. Päeva lõppedes särab ta siiski taas.

«Alustasin 13. rajalt, kus tegin 12 lööki. Edaspidi sain mängu käima. Minu golfipoliitika on lihtne -- halb tulemus ei kurvasta, hea teeb kohutavalt rõõmsaks.»

«Normaalne mäng, taas tuli väike thriller sisse. Virutasin palli metsa ning alles pika müttamise peale sain selle puude vahelt lagedale,» seletab Eesti Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

«Sport, puhkus ja bisness käivad siin roheluses käsikäes,» jätkab Hanschmidt. «Kolme-nelja jalutustunni jooksul saab äriasju sirgeks rääkida. Samas on risk samuti olemas -- kui partneril tuleb mängu jooksul totaalne katastroof sisse, jätab ta vihaselt ja ärritunult ärijutud kus seda ja teist.»