Praegu kehtiva alkoholiaktsiisi seaduse järgi saab maksuamet tagastada tootjale alkohoolse joogi eksportimise korral aktsiisi ainult siis, kui tootja on maksnud aktsiisi piirituse ostmisel. Mitu Eesti ettevõtet impordivad aga viskit ja konjakit. Tuues selle üle piiri, tasuvad nad aktsiisi, kuid villitud konjaki või viski eksportimise korral ei saa maksuamet neile aktsiisi tagastada. Põhjus on selles, et importimisel ei makstud aktsiisi mitte piirituse, vaid alkohoolse joogi eest. «Kui mõni ettevõte peaks alustama viinamarjaveini villimist, siis ei võimalda kehtiv seadus ka neile veini eksportimise korral tagastada aktsiisi,» põhjendas Hansen alkoholiaktsiisi seaduse muutmise vajadust.

Sellest tulenevalt tegi Hansen ettepaneku, et sõna «piiritus» asendataks sõnaga «alkohol»: maksuamet tagastaks alkohoolse joogi tootjale aktsiisi mitte piirituse, vaid alkoholi pealt, mis on kasutatud eksporditava alkohoolse joogi valmistamiseks.

Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp sõnas, et teda üllatab valitsuse eitav vastus: «Me impordime Prantsusmaalt konjakit, villime siin, aga kuna ekspordi korral aktsiisi tagasi ei saa, siis me seda edasi ei müü.» Tema sõnul on neil ainus võimalus müüa villitud konjak käibemaksuvabalt tax-free-tsoonis.

Praegu pakub Prantsusmaal konjakit tootev vabrik Hardy Remediale ainuesinduslepingut, kuid kehtiv alkoholiaktsiisi seadus võtab võimalused lepingust suurt kasu saada.

Ka Liviko turundusdirektor Peeter Pallo leidis, et seaduses on loogikaviga. Liviko toob sisse mitmeid tooraineid, kuid praegu lähevad nendest valmistatud tooted müügiks kohalikul turul. «Näiteks toome sisse komponendid Thompson Whisky tootmiseks, kui tulevikus avaneb Venemaa turg ja me tahaks seda edasi eksportida, tuleks aktsiis igal juhul tagasi saada, muidu kaotab ju asi mõtte,» lisas Pallo.