USA abiprogramm sai läbi

USA suursaadik Lawrence Taylor märkis oma sõnavõtus abiprogrammi pidulikul lõpetamisel Tallinna raekojas, et Eesti on üks neid maailma riike, millesse ameeriklastel on kõige rohkem usku. Ameeriklased usuvad, et Eesti areng lähemal ajal oluliselt ei pidurdu.

Isegi siis, kui Eesti areng väheneb aastas mõne protsendi võrra, jääb ta püsima 4% juurde aastas, leidis USAIDi asedirektor Thomas Dine. Isegi see tulemus on parem kui USAs, kus majanduskasv on keskmiselt kaks protsenti aastas, lisas ta.

Dine'i sõnul järgnevad Eestile edult Tshehhi, Läti ja Sloveenia, kus USA abiprogramm lõpeb tuleval aastal.

Dine'i sõnul asendub senine otseabi Eestile paljude eriprogrammidega. Üks olulisemaid toetuse allikaid on tema sõnul Balti-Ameerika ettevõtlusfond, mille kaudu saavad võtta laenu väiksemad ja keskmise suurusega Eesti ettevõtted.

Balti-Ameerika ettevõtlusfondi esindaja Paul Tumminia sõnul on fondi kaudu võimalik krediiti saada näiteks ettevõtetel, mis asuvad väljaspool Tallinna ja kellel on raske ise pangast laenu saada. Ettevõtlusfondi projektide maht ulatub 100 000 kroonist 10 mln kroonini.

Lisaks Balti-Ameerika ettevõtlusfondile jätkab USA Eesti ettevõtete abistamist ka rahukorpuse ja põllumajanduslike ühisettevõtete programmi kaudu. Eesti õigussüsteemi arendamiseks ja juristide paremaks koolitamiseks on USA abiga loodud Eesti õiguskeskus, mis tegutseb Tartus.

USA välisministeeriumi Kesk- ja Ida-Euroopa abiprogrammide koordinaator James Holmes ütles, et 1989. a abiprogramme alustades ei osanud keegi aimata edu, mis on saatnud mitme endise kommunistliku riigi arengut. «Eestil on selles arengus eriline koht, nii nagu on Eestil eriline koht ka ameeriklaste südames,» väitis Holmes.

Seitsme aasta jooksul on ameeriklased investeerinud demokraatia arengusse Ida-Euroopas ligi 30 mld krooni. See investeering on aidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel arendada kohtusüsteemi, minna üle turumajanduse põhimõtetele ja rajada alus valitsusvälistele organisatsioonidele, kinnitas Holmes.