Ühisraha võib Euroopa hoopis lõhestada

Rifkindi esinemine oli pühendatud 50 aasta möödumisele Winston Churchilli kõnest Zürichi ülikoolis, kus Suurbritannia tollane peaminister esitas oma visiooni Euroopa sõjahaavade parandamisest ning Euroopa ühendriikide loomisest.

Suurbritannia välisminister Malcolm Rifkind soovis nüüd samas kohas esitada Suurbritannia ettekujutuse paindlikust Euroopa Liidust. Esmakordselt tõi ta selgelt välja ka riigi seisukoha NATO ja ELi laienemise suhtes, rõhutades, et NATO peaks esimesed uued liikmed vastu võtma aastal 1999 ning sellele peaks kohe järgnema Euroopa Liidu laienemise esimene laine.

Suurbritannia konservatiivse partei euroskeptikute meelehärmiks kiitis välisminister Rifkind ELi ja NATO saavutusi ning Saksamaad, kes euroskeptikute meelest on läinud Euroopa integratsiooniga liiale.

Olles senise ELiga rahul, väljendas Malcolm Rifkind kahtlust majandus- ja valuutaliidu loomise suhtes. Kui rahaliit tekib, siis jaguneb Euroopa Liit lähitulevikus kaheks rühmituseks, sõltumata sellest, kas Suurbritannia osaleb või ei osale ühisraha loomises. On selge, et umbes pooled Euroopa Liidu 15 liikmesriigist ning peaaegu kõik 12 blokki püüdlejat ei suuda aastaid täita rahaliidu nõudeid.

«Niisugust lõhenenud Euroopat ELi loojad küll silmas ei pidanud,» ütles Malcolm Rifkind, rõhutades, et Suurbritannia ei oleks ka Churchilli soovitatud Euroopa ühendriikide täisliige.

Tema arvates ei tohiks EL liikuda integratsiooni teel kiiremini ega kaugemale, kui rahvusriikide inimesed selleks valmis on. EL peaks olema väga paindlik ning mitte minema ühegi oma liikmesriigiga vastuollu.

«Poliitiline ühtsus saab kasvada vaid orgaaniliselt ühtse identiteedi ja ühiste eesmärkide loomuliku väljendusena. Neid asju ei saa peale suruda,» märkis ta. FT-REUTER-ÄP-BNS