Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripindade rentimine
Äripindasid võivad praegu rendile anda eraõiguslikud isikud ja riiklikud või munitsipaalstruktuurid.
Eraisikutel on õigus määrata rendilepingu tingimused ise nii, et need oleks vastavuses rendiseadusega. Rendileping peaks sisaldama kõiki pooltevahelisi kokkulepeid. Kokku tuleks leppida kõigi toimingute (remont, arvete esitamine jm) tähtajas ja sanktsioonide rakendamises lepingu täitmata jätmisel. Kuna läbirääkimistelaua taga antud suulised lubadused ei oma juriidilist jõudu, tuleks need kindlasti fikseerida ka lepingus. Üks olulisemaid punkte rendilepingus on renditasu. Hilisemate probleemide vältimiseks võiks see olla fikseeritud suurus, mida kindla aja tagant vastavalt kinnisvaraturul toimunud hinnamuutustele korrigeeritakse. Mõistete inflatsioon ja tarbijahinna indeks kasutamine võib viia varem või hiljem arusaamatusteni. Aja kokkuhoiu huvides ja juriidiliselt vettpidava lepingu sõlmimiseks tuleks pooltel kontrollida teineteise volitusi lepingu allkirjastamiseks. Rentnike valikul peaks arvestama ka nende tegevusala. Juhuslikult kokkusattunud rentnikud võivad hakata üksteisele vastu töötama. URMAS LAUR