Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hädised eestlased
Eesti ettevõtjad Hans H. Luik ja Rein Lang võtsid laupäevases Kuku raadio saates «Keskpärane lugu» taas üles Eesti kapitalile «võrdsemate tingimuste andmise» teema. Jäi kõlama, et kõik, kes toetavad väliskapitali Eestisse meelitamist, pole õigesti aru saanud meie teest majandusliku õitsenguni.
Eesti ettevõtja on Langi väitel ikka veel ebavõrdses seisus oma lääne konkurendiga võrreldes. Lääne investorid võtavad eest ära magusamad palad.
Langi ja Luige väljaöeldust mõistsin, et suurte riigiettevõtete erastamine ja maa müük tuleb peatada niikaua, kuni ka Eesti ettevõtja suudab koguda piisavalt raha, et konkureerida välisfirmadega kas Eesti Merelaevanduse või Tallinna Sadama erastamisel või hoopis Viru väljaku all oleva maa müügiks korraldataval enampakkumisel. Ainult sellisel juhul oleks täielik võrdsus tagatud.
Tegelik elu näitab, et meil pole aega erastamisega venitada. Maareformi ummikseis on juba peletanud osa potentsiaalseid investoreid, täites nii eesmärgi väliskapitali vastaste silmis. Valitsuses ja omavalitsustes häid sidemeid omavatel kohalikel ettevõtjatel on õnnestunud maa müügi status quo tingimustes osta maatükke hinnaga, mille eest müüjad langeksid paari aasta pärast Langide ja Luikede süüdistuste ohviks.
Ülaltoodu pole mitte ainult minu või väliskapitali osalusega Äripäeva seisukoht. Erastamisagentuuri juht Väino Sarnet kinnitas eelmisel nädalal, et erastamisel on kohalikele liigagi palju antud. Ta on seisukohal, et ettevõtte endale saanud kodumaine kapital teeb sinna eriti vähe investeeringuid.
Meid ei huvita niivõrd, kes on omanik, kui see, et ettevõte töötaks kasumiga ja suurendaks kogu riigi tulu.