• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hädised eestlased

    Eesti ettevõtjad Hans H. Luik ja Rein Lang võtsid laupäevases Kuku raadio saates «Keskpärane lugu» taas üles Eesti kapitalile «võrdsemate tingimuste andmise» teema. Jäi kõlama, et kõik, kes toetavad väliskapitali Eestisse meelitamist, pole õigesti aru saanud meie teest majandusliku õitsenguni.
    Eesti ettevõtja on Langi väitel ikka veel ebavõrdses seisus oma lääne konkurendiga võrreldes. Lääne investorid võtavad eest ära magusamad palad.
    Langi ja Luige väljaöeldust mõistsin, et suurte riigiettevõtete erastamine ja maa müük tuleb peatada niikaua, kuni ka Eesti ettevõtja suudab koguda piisavalt raha, et konkureerida välisfirmadega kas Eesti Merelaevanduse või Tallinna Sadama erastamisel või hoopis Viru väljaku all oleva maa müügiks korraldataval enampakkumisel. Ainult sellisel juhul oleks täielik võrdsus tagatud.
    Tegelik elu näitab, et meil pole aega erastamisega venitada. Maareformi ummikseis on juba peletanud osa potentsiaalseid investoreid, täites nii eesmärgi väliskapitali vastaste silmis. Valitsuses ja omavalitsustes häid sidemeid omavatel kohalikel ettevõtjatel on õnnestunud maa müügi status quo tingimustes osta maatükke hinnaga, mille eest müüjad langeksid paari aasta pärast Langide ja Luikede süüdistuste ohviks.
    Ülaltoodu pole mitte ainult minu või väliskapitali osalusega Äripäeva seisukoht. Erastamisagentuuri juht Väino Sarnet kinnitas eelmisel nädalal, et erastamisel on kohalikele liigagi palju antud. Ta on seisukohal, et ettevõtte endale saanud kodumaine kapital teeb sinna eriti vähe investeeringuid.
    Meid ei huvita niivõrd, kes on omanik, kui see, et ettevõte töötaks kasumiga ja suurendaks kogu riigi tulu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.