Seest parem kui väljastpoolt

Esmamulje uuendatud Nissan Primerast oli samalaadne mullusügisese esmamuljega tookord ostjateni jõudnud uuendatud Opel Vectrast. Ka siis jäi esmapilgul mulje, et tehas pole viitsinud auto uuendamisel eriti vaeva näha ja on piirdunud vaid detailide kallal nokitsemisega. Asjasse pisut süvenedes selgub aga, et pole see asi sugugi nii üheselt võetav.

Väliselt on 1997. aasta Primera üsna eelkäija moodi, olles sellest aga vähemalt eesvaates «tigedama näoga». See on saavutatud tänu uutele esituledele ja kapotile. Nii tagantvaates kui armatuurlaual on toimunud mõningane lähenemine Almerale. Ventilaatori liugurid on asendatud pööratavate lülititega, mõnevõrra on muudetud signaallampide asetust, klaasipuhasti otsa on tekkinud lisalüliti, mille abil saab teada kellaaega, kuupäeva ja välisõhu temperatuuri. Armatuurlaud on muutunud digitaalsemaks -- lisaks kellale on elektroonse näiduga ka kilomeetrilugeja ning odomeeter (kilomeetrite tagasikerimine on muutunud seeläbi praktiliselt võimatuks).

Juhi iste on hästi reguleeritav, kuid seda tuleks teha lahtise uksega -- kui uks on kinni, jääb istme ja ukse vahele nii väike vahe, et kätt sinna naljalt ei pista. Tagaistmel on ruumi keskmiselt, ehkki 50 mm teljevahe kasvu annab tunda, pole siin põhjust hõiseteks.

Disaini üle võib muidugi vaielda, kuid selles osas ei saa Nissanit eriti kiita. Tulemus ei jäta kuigi soliidset muljet, silma riivab näiteks kaassõitja turvapadja kate, mis jätab mulje, nagu ei kuuluks see standardvarustusse vaid oleks hiljem autole peale pandud.

Autot vaid visuaalselt hinnates tuleb siiski tunnistada, et tõsiseid möödalaskmisi ei ole. Arvestades aga ülitihedat konkurentsi keskklassi autode seas, võivadki just pisiasjad olla need, mis ostja ühe või teise margi kasuks kallutavad.

Eelmisel nädalal Primerat testinud Eesti, Läti ja Leedu autoajakirjanike hinnang muutus täielikult, kui jutt läks auto sõiduomadustele. Tuleb igati nõustuda endise rallimehe Eedo Raide arvamusega, kes märkis pärast auto katsetamist Sauga ringrajal, et tegu on ühe parima teelpüsivusega sedaaniga, mida tema kohanud on. «See on saavutatud ilmselt tänu uue konstruktsiooniga tagasillale,» arvas Raide. «Ehkki tavaelus vaevalt keegi nii sõidab, nagu meie täna proovisime, võib ekstremaalolukorras just see üks hetk, mis selles autoga võita õnnestub, otsustada.» Lisaks heale teelpüsivusele kiitis Raide ka auto pidureid.

Võrreldes vana Primeraga, mis oli suhteliselt jäik, on uus auto märgatavalt pehmema vedrustusega -- auto ei otsi enam iga konarust.

Nissani kaheliitrisest mootorist on leitud veel 5 hj lisa, mootorivalikusse kuulub endiselt ka 1,6-liitrine bensiinimootor ja uudisena 2-liitrine turbodiisel.

Tänu heale teelpüsivusele ja vaiksele mootorile (üldse on tegu vaikse autoga, kui poolavatud akna kolin välja arvata) on raske hinnata auto kiirust, seda nii maanteel kui linnas. Eedo Raide lisas siiski, et väikse miinusena võiks mainida ka autosse kostvat kummimüra.

Uue elemendina märkis Nissan Balti koolitusjuht Kalju Aleksius seda, et väljastpoolt lukustatud ust ei saa enam seestpoolt avada. Seega pole autovargal enam mõtet akent puruks lüüa, kui varas just ei mõtle autosse siseneda ja väljuda läbi akna. Nissanile tavapäraselt on immobilaiser peidetud kohe võtmesse, vaid mehaanilisest võtme järgi tegemisest ei piisa.

Pimedas sõitmisel torkab silma sumedalt valgustatud laegas keskkonsoolis. Tundub, et Nissan on tabanud kümnesse tulede juures, sest nii lähi- kui kaugtuledega on valgustatus suurepärane.