- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Värav on veel paokil
Värav ida ja lääne vahel -- see müüt Eestist on meie transiidipoliitika seisukohast murenev, praegusele olukorrale tuginedes on sellele raske mingit reaalset alust leida. Eesti majanduspoliitilise alustalana on transiit üsna tõenäoliselt enim mainitud helge tuleviku garantii. Ent tegelikkus ennustab hoopis teistsugust pilti. Transiidi osakaal sisemajanduse koguproduktis kahaneb 2protsendilise aastatempoga. Näiteks Lätist läheb transiidina läbi neli korda rohkem kaupa ning isegi Leedu aastane transiidikogus edestab meie numbrit 1,2 miljoni tonniga.
Seega on viimane aeg, et kodumaised, eriti aga võimul olevad, transiidist lõputuid tiraade pidavad persoonid korra suu vett täis võtaksid ning asuksid Eesti kui transiitmaa potentsiaali lõpuks ometi ka realiseerima.
Midagi on transiidi alal juba justkui tehtud. Valitsusjuhi Tiit Vähi juhtimisel kooskäinud valitsuse transiidikomisjon sai selle aasta juulis kaante vahele ülevaate Eesti transiidi struktuurist ning puudutas õrnalt ka riigi prioriteete transiidi vallas. Kuid sellele nn kontseptsioonile pole järgnenud loogilist arendust ja jätku tegudena. Lihtsalt üks järjekordne mitte millekski kohustav ülevaatlik paberipatakas on klambritega kokku köidetud.
Seda juttu, et transiidipoliitika tegemiseks raha ei ole, võivad riigiisad kurta vaid Brüsseli euroraha jagajatele. See, kui palju tahavad võimul olijad proportsionaalselt kuhugi raha panna, sõltub püstitatud eesmärkidest.
Transiidile mõeldes võiks jällegi jõuda praeguse deklareeritud prioriteedi -- vaese, kuid see-eest hambuni relvastatud väikerahvas -- juurde. Ülisõjaka väikeriigi veelgi sõjakam kaitseminister Andrus Öövel käänas paljusõnalise, isamaalisusest õhkuva jutuga valitsuse ümber sõrme ning tahab nüüd laenata veel 100 miljonit dollarit totaalkaitse teostamiseks. Kahtlemata hetkekski Ööveli patriotismis ja heades kavatsustes, on Äripäev siiski veendunud, et parim kaitse Eestile on tugeva tolli, piirivalve, politsei ja palgaarmee kõrval tugev majandus ning palju välisinvesteeringuid. See tähendab loobumist üle jõu käivast totaalkaitse kontseptsioonist ja vabanenud vahendite suunamist riigi ühe peamise tulevikugarantii transiidipoliitika teostamisele.
Naaberriikidega kokkulepete kaudu tollikorralduse lihtsustamine, piirijaamade läbilaskevõime suurendamine, investeeringute tagamine Tallinna--Narva (ca 75% raudteetransiidist) ning ka Tallinna--Tartu (ca 25%) raudtee liinidesse, samuti samasuunalistesse maanteedesse, ning kindlasti ka välismaal Eestile kui transiidiriigile reklaami tegemine -- need peaksid olema eelistatud valdkonnad ja objektid, kuhu võiks kümneid või isegi sadu miljoneid kroone riigi raha suunata.
Esimeste ülesannete seas, mis on tihedalt seotud transiidi arenguga, on ka infrastruktuuride erastamine. Seda kummalisem on näha tegutsemas üht järjekordselt pehmet teede- ja sideministrit, reformierakondlast Kalev Kukke, kes on erastatavate riigifirmade juhtide käes hüpiknukuna hakanud rääkima infrastruktuuri erastamise edasilükkamise vajalikkusest.
Äripäev ootab, et riigiisad lõpetaksid transiidi üle lõputu polemiseerimise ja läheksid üle tegudele. On ju praegu sobivaim hetk, riigikogus ootab arutlust järgmise aasta eelarve. Transiidiväravat on veel võimalik paotada.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele