Riigi maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus märkis, et Tallinna--Tartu maantee on Eesti teedest enim koormatud ja ööpäevas läbib selle tee kuni 6000 sõidukit. Prognooside järgi on aastal 2010 sel teel liiklustihedus kuni 9000 sõidukit ööpäevas. «Rahvusvahelised normid nõuavad sellise liiklustiheduse puhul vähemalt I klassi teed või kiirteed,» ütles Sõrmus.

Eestile on esialgu jõukohasem ehitada I klassi tee, mis ei nõua kõigil ristmikel eritasapinnalisust. Sellise tee puhul oleks ideaalvariandis võimalik Tallinnast Tartusse jõuda 88 minutiga, sest kiirus oleks piiratud 120 kilomeetriga tunnis.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk märkis, et riigieelarves pole selle kiirtee ehitamiseks raha ja ka erainitsiatiiv on välistatud. «Loogiline on võtta 80--100 mln USD välislaenu. Loodan, et Eesti poliitikuil on tarkust see otsus teha juba tuleval aastal,» ütles Kukk. Tema sõnul tuleks kõigepealt ehitada valmis lõigud Tallinnast Paiani (Viljandi teerist) ja Tartust Kärevereni, kus liiklus on kõige intensiivsem. Kuke arvates peaks need lõigud valmis saama aastaks 2002.

Regionaalminister Tiit Kubri arvas, et kui riigikaitseks leiti eelarvesse 200 mln kr juurde, siis peaks seal olema reserve ka riiklikult tähtsa kiirtee rajamiseks.

Välisminister Siim Kallas filosofeeris Eesti tasuliste kiirteede võrgust ja leidis, et kulutades ühe kilomeetri tee rajamiseks miljon USA dollarit, tuleks Tallinnast Tartu sõitmise eest maksta 150 krooni.

«Mina tahaks ka enne kiirtee valmimist Tallinna sõita ja elusalt kohale jõuda, aga teemärgistus kohati täiesti puudub ja möödasõit osutub lausa võimatuks,» ütles eraettevõtja Urmas Past.

Teine Tartus hästi tuntud eraettevõtja Neinar Seli leidis, et Tallinnast Tartusse peab jõudma vähemalt 100 minutiga.