• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinnast Tartu 88 minutiga

    Riigi maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus märkis, et Tallinna--Tartu maantee on Eesti teedest enim koormatud ja ööpäevas läbib selle tee kuni 6000 sõidukit. Prognooside järgi on aastal 2010 sel teel liiklustihedus kuni 9000 sõidukit ööpäevas. «Rahvusvahelised normid nõuavad sellise liiklustiheduse puhul vähemalt I klassi teed või kiirteed,» ütles Sõrmus.
    Eestile on esialgu jõukohasem ehitada I klassi tee, mis ei nõua kõigil ristmikel eritasapinnalisust. Sellise tee puhul oleks ideaalvariandis võimalik Tallinnast Tartusse jõuda 88 minutiga, sest kiirus oleks piiratud 120 kilomeetriga tunnis.
    Teede- ja sideminister Kalev Kukk märkis, et riigieelarves pole selle kiirtee ehitamiseks raha ja ka erainitsiatiiv on välistatud. «Loogiline on võtta 80--100 mln USD välislaenu. Loodan, et Eesti poliitikuil on tarkust see otsus teha juba tuleval aastal,» ütles Kukk. Tema sõnul tuleks kõigepealt ehitada valmis lõigud Tallinnast Paiani (Viljandi teerist) ja Tartust Kärevereni, kus liiklus on kõige intensiivsem. Kuke arvates peaks need lõigud valmis saama aastaks 2002.
    Regionaalminister Tiit Kubri arvas, et kui riigikaitseks leiti eelarvesse 200 mln kr juurde, siis peaks seal olema reserve ka riiklikult tähtsa kiirtee rajamiseks.
    Välisminister Siim Kallas filosofeeris Eesti tasuliste kiirteede võrgust ja leidis, et kulutades ühe kilomeetri tee rajamiseks miljon USA dollarit, tuleks Tallinnast Tartu sõitmise eest maksta 150 krooni.
    «Mina tahaks ka enne kiirtee valmimist Tallinna sõita ja elusalt kohale jõuda, aga teemärgistus kohati täiesti puudub ja möödasõit osutub lausa võimatuks,» ütles eraettevõtja Urmas Past.
    Teine Tartus hästi tuntud eraettevõtja Neinar Seli leidis, et Tallinnast Tartusse peab jõudma vähemalt 100 minutiga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.