Kindlustusfirma Daiwa majandusasjatundja Lino Lourenco ütles, et ta pole nende riikide kujunemises Hongkongi sarnaseks küll sada protsenti kindel, kuid selline potentsiaal on kahtlemata olemas.

Niisugused ambitsioonid võivad tunduda mõnevõrra enneaegsed, kuid Läti ja Eesti üritavad juba nüüd oma sadamatele ja raudteevõrgule tuginedes saada sillaks Venemaa ja lääne vahel.

Kasu loodetakse tõusvat ka Skandinaavia investeeringutest.

Läti ja Eesti püüavad taastada oma ajaloolist positsiooni, mil siin asusid Hansa liitu kuuluvad sadamad. Läänemere suurim sadam on Ventspilsi sadam. 1995. a moodustas Ventspilsi sadama käive 29 miljonit tonni, Gdanskis oli see samal ajal 22 miljonit tonni, Peterburis 20,5 miljonit.

Neljandal kohal asuva Tallinna sadama käive oli 13 miljonit tonni.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Eestis Basil Zavoico hinnangul pole Eestil mitte ainult eeldusi Hongkongi-laadse majanduse kujundamiseks, vaid see peaks olema riigi peamine tulevikustrateegia.

Esimestest Hongkongiks kujunemise tarvis vajalikest kapitalimahutustest annab aimu USA arvutifirma Western Digital WCD.N kava rajada siia Ida-Euroopat teenindav kõvaketaste remondikeskus. Ka Soome arvutitootja Elcoteq Network Oy planeerib tehase ehitamist Eestisse.

Lätit tabas mullu tugev panganduskriis, kuid sadamad, nagu Ventspils ja Riia, loovad talle kolmest riigist kõige soodsamad eeldused oluliseks transiidimaaks kujunemiseks.

Leedu ainus transiidisadam on Klaipeda. Leedu välisinvesteeringute agentuuri juhataja Algis Avizhienis märgib, et Leedu püüab saada Ida-Euroopa transpordikeskuseks, kasutades Klaipeda sadamat ning Shiauliai lähedale rajatavat suurt kaubalennukite lennuvälja.

Leedu üritab edendada kapitali juurdevoolu ka vabamajandustsoonide rajamisega. Lootusi pannakse tekstiilitööstusele, väetiste tootmisele ja televiisorite valmistamisele.

Avizhienise hinnangul võib ka Leedu pürgida Hongkongi staatuse poole. REUTER-ETA