- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Krooni stabiilsus üle kõige
Rootsis peetakse niisugust vaidlust eelkõige poliitiliseks, millele annab põhitooni see, kas vaidleja pooldab Rootsi astumist Euroopa valuutaliitu (EMU) või mitte. Tõdetakse, et praktilise valuutapoliitika poolest «on Rootsi juba tegelikult ERMis», sest Rootsi kroon püsib juba kevadest peale nendes kitsastes raamides, mis on EMUsse astumise nõue. Ning valitsus ja keskpank on andnud kaudselt mõista, et nende taotluseks on hoida kroon ka edaspidi stabiilselt neis vahetuskursipiires, ükskõik siis, kas kroon astub ERMi või jääb vabalt kõikuvaks.
Eelöeldust saab selgeks, miks Rootsi finantsturg võttis Soome marga ERMiga ühinemise vastu nii rahulikult. Mingit olulist «soome pohmelust» pole olnud krooni kursi või turuintresside puhul nädala algul märgata. Üldiselt oli Soome otsus ette teada ning finantsturud on arvestanud, et lähema aja jooksul see Rootsi valuutapoliitikas muudatust esile ei kutsu.
Nii peaminister Göran Persson kui rahandusminister Erik Åsbrink on korduvalt rõhutanud, et 1998. a algavaid valuutaliitu pääsemise läbirääkimisi kavatseb Rootsi pidada jõupositsioonilt. Rootsi tahab oma majanduse nii korda teha, et teda ei saaks EMUst konvergentsinõuete täitmata jätmise pärast sealt välja jätta. See eeldab ka eelarve tasakaalustamist, madalat inflatsioonimäära ja valuuta stabiilsust, mida on hoitud viimased pool aastat.
Nimelt määras valitsus juba aprillis eelarves kroonile kindla kursi, mida peetakse otstarbekaks pika aja vältel. Krooni soovitud tase ülejäänud ELi valuutade suhtes (ECU indeks) on 114, seda võib vaadelda ühtlasi kui krooni põhikurssi.
Praeguses ERMis võivad valuutad kõikuda +/-15% oma põhikursi ümber. See on siiski rohkem teoreetiline piir. Tegelikult järgitakse hoopis kitsast (pluss/miinus 2,25%) kõikumisulatust, mis kehtis enne Euroopa finantsturge tabanud valuutatorme 1992.--1993. a. Seepärast lähtubki Rootsi sellest, et kui ületuleval aastal hakatakse vaagima riikide EMU-küpsust ja konvergentsinõuete täitmist, on põhiargument valuuta stabiilsus 2 aasta jooksul ehk püsimine 2,25% kõikumispiires.
Rootsi seisukohalt tähendab see seda, et kroon võib kõikuda ECU-indeksi suhtes 111,5--116,5ni. Nii on see olnud ka tänavu märtsist peale, mil kurss on kõikunud just põhikursi, 114 ümber. Seega võib öelda, et Rootsi kroon on püsinud nõutud piires juba pool aastat.
Omaette küsimus on see, kas riik, kes tahab ühineda EMUga, peab oma valuuta liitma ERMiga, ja kui palju enne 1. jaanuari 1999 tuleks seda teha. See on poliitiline vaidlus- ja tõlgendusküsimus. Nii Saksa ja Prantsuse valitsus kui ka Euroopa rahainstituut väidavad, et ERMiga ühinemine on tingimatu nõue.
Rootsi ametlikuks seisukohaks on «faktid enne formaalsust». Rootsi peab vormilisest ERMiga liitumisest tähtsamaks inflatsioonieesmärgi täitmist ja valuuta stabiilsuse hoidmist. SD
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele