Krooni stabiilsus üle kõige

Rootsis peetakse niisugust vaidlust eelkõige poliitiliseks, millele annab põhitooni see, kas vaidleja pooldab Rootsi astumist Euroopa valuutaliitu (EMU) või mitte. Tõdetakse, et praktilise valuutapoliitika poolest «on Rootsi juba tegelikult ERMis», sest Rootsi kroon püsib juba kevadest peale nendes kitsastes raamides, mis on EMUsse astumise nõue. Ning valitsus ja keskpank on andnud kaudselt mõista, et nende taotluseks on hoida kroon ka edaspidi stabiilselt neis vahetuskursipiires, ükskõik siis, kas kroon astub ERMi või jääb vabalt kõikuvaks.

Eelöeldust saab selgeks, miks Rootsi finantsturg võttis Soome marga ERMiga ühinemise vastu nii rahulikult. Mingit olulist «soome pohmelust» pole olnud krooni kursi või turuintresside puhul nädala algul märgata. Üldiselt oli Soome otsus ette teada ning finantsturud on arvestanud, et lähema aja jooksul see Rootsi valuutapoliitikas muudatust esile ei kutsu.

Nii peaminister Göran Persson kui rahandusminister Erik Åsbrink on korduvalt rõhutanud, et 1998. a algavaid valuutaliitu pääsemise läbirääkimisi kavatseb Rootsi pidada jõupositsioonilt. Rootsi tahab oma majanduse nii korda teha, et teda ei saaks EMUst konvergentsinõuete täitmata jätmise pärast sealt välja jätta. See eeldab ka eelarve tasakaalustamist, madalat inflatsioonimäära ja valuuta stabiilsust, mida on hoitud viimased pool aastat.

Nimelt määras valitsus juba aprillis eelarves kroonile kindla kursi, mida peetakse otstarbekaks pika aja vältel. Krooni soovitud tase ülejäänud ELi valuutade suhtes (ECU indeks) on 114, seda võib vaadelda ühtlasi kui krooni põhikurssi.

Praeguses ERMis võivad valuutad kõikuda +/-15% oma põhikursi ümber. See on siiski rohkem teoreetiline piir. Tegelikult järgitakse hoopis kitsast (pluss/miinus 2,25%) kõikumisulatust, mis kehtis enne Euroopa finantsturge tabanud valuutatorme 1992.--1993. a. Seepärast lähtubki Rootsi sellest, et kui ületuleval aastal hakatakse vaagima riikide EMU-küpsust ja konvergentsinõuete täitmist, on põhiargument valuuta stabiilsus 2 aasta jooksul ehk püsimine 2,25% kõikumispiires.

Rootsi seisukohalt tähendab see seda, et kroon võib kõikuda ECU-indeksi suhtes 111,5--116,5ni. Nii on see olnud ka tänavu märtsist peale, mil kurss on kõikunud just põhikursi, 114 ümber. Seega võib öelda, et Rootsi kroon on püsinud nõutud piires juba pool aastat.

Omaette küsimus on see, kas riik, kes tahab ühineda EMUga, peab oma valuuta liitma ERMiga, ja kui palju enne 1. jaanuari 1999 tuleks seda teha. See on poliitiline vaidlus- ja tõlgendusküsimus. Nii Saksa ja Prantsuse valitsus kui ka Euroopa rahainstituut väidavad, et ERMiga ühinemine on tingimatu nõue.

Rootsi ametlikuks seisukohaks on «faktid enne formaalsust». Rootsi peab vormilisest ERMiga liitumisest tähtsamaks inflatsioonieesmärgi täitmist ja valuuta stabiilsuse hoidmist. SD