3. november 1996
Jaga lugu:

Rein elu pöördehetkel

Kuna Kaarepere advokaadid Jüri Raidla ja Simon Levin soovitasid mehel enne protsessi algust suu ajakirjanike ees lukus hoida, tugineb lugu autori varasematele teadmistele ja kaudsetele allikatele.

Tänaseks on Eesti riik ja Eesti Pank Mart Laari ja Siim Kallase ning Tiit Vähi ja Vahur Krafti allkirjadega tunnistanud, et riigiettevõtte Eesti Kütus 90 miljoni kroonine võlg TKP-le oli see viimane torpeedo, mis panga põhja laskis. Tõsiasi, mida Kaarepere on visalt korrutanud juba viis aastat. Paar nädalat tagasi realiseeris AA-Õligrupp TKP võlanõude Eesti Kütuse ja Esoili vastu, täites oma kassat just mainitud 90 miljoniga.

Noort pensionäri, nagu ta end sõprade ringis kutsub, lohutab veidi see, et isegi kõige pahatahtlikum inimene ei saa eitada TKP positiivset osa Eesti majanduse edendamisel 90. aastate algul. 1992. aasta lõpuks, mil TKP läks keskpanga presidendi Siim Kallase otsusega algul moratooriumi alla (panga arved külmutati) ja seejärel sundlikvideerimisele, oli Tartu pank mahutanud Eestile vajalikesse infrastruktuuri ettevõtetesse üle 100 miljoni krooni. Seda lisaks Eesti Kütusele antud miljonitele.

Kaarepere on öelnud, et kui Eesti riik ja talle kuuluvad ettevõtted oleks 1993. aastal oma võlad ära maksnud, oleks kõik TKP võlausaldajad oma raha kätte saanud. Nüüd on aga pankrotiprotsessi käigus tuulde lennutatud 30--40 miljonit krooni võlausaldajate raha.

Paljud võib-olla mäletavad Rein Kaarepere ja Siim Kallase teravat vastasseisu ajakirjanduses rahareformi läbiviimise ja TKP saatuse asjus. Vähesed teavad aga, et 1991. aasta lõpul ja 1992. aasta algul pakkus Kallas Kaareperele Eesti Panga asepresidendi kohta. «Võibolla oli see minu elu kõige saatuslikum otsus, aga ma keeldusin,» on Kaarepere öelnud sõprade ringis.

Jutuks on olnud ka see, et teades Kallase ainitist silmavaadet peaministri tooli poole alates aastast 1989, mil ilmus kurikuulus «kaheksa avaldus», võis Kallas kõrvaldada juba aegsasti võimaliku tõsise konkurendi sellele toolile. Kaarepere sõbrad teavad ju ka seda, et mees unistas kasutada TKP presidendi istet katapulttoolina lennuks Toompea kõrgustesse. Ja millegipärast toetasid Eesti riik ja Eesti Pank just UBBd ja Põhja-Eesti Aktsiapanka, kuigi TKP aitamine olnuks ekspertide arvates palju efektiivsem ja odavam.

Kaarepere parim sõber suurärimees Tõnu Laak, kes on seisnud tema kõrval ka kõige räbalamatel aegadel, mil Kaareperel oli üle Eesti suli, varga ja mahhinaatori kuulsus, peab ekspankuri suurimateks puudusteks ülemäärast inimlikku edevust, auahnust ja lobisemishimu. Ja ka seda, et Kaarepere ei suuda alati teha vahet reaalsuse ja unelmate vahel. Positiivseks hindab Laak sõbra tohutut optimismi, elujõudu ning maailmaparandamise püüdu.

Kummatigi on viimase viie aasta üleelamised riisunud suure osa Kaarepere tervisest. Aasta tagasi tehti talle südameoperatsioon ja nüüd on päevakorda tõusnud uus südame avamine. Tohtrite soovitusel teeb Kaarepere väikest viisi sporti, mängides tennist, korvpalli ja golfi. Kõige suurem abiline selles vallas olevat tal aga koer Burton, kelle seltsis ta on sunnitud paratamatult palju käima, jooksma või jalgrattaga sõitma.

Sõbrad teavad, et Kaarepere pole just parim perekonnainimene, elades rohkem väljapoole. Siiski on kodu ja abikaasa Mai (28) omandanud viimastel aastatel tema elus üha suurema rolli.

Ekspankur on tunnistanud, et Mai on tõsiselt kätte võtnud tema muusikalise ja teatrialase harimise. Üha tähtsamaks on Kaarepere elus muutunud ka lugemine, millele pankuriaastatel ei olnud mahti isegi mõelda. Viimati lugenud ta naudinguga Austria kuninganna Sissy II armastuse lugu. Pankuritele nii omastest jahi-, kalastus- ja saunakirgedest ning nende juurde kuuluvast naljatamismängudest ja napsitamisest olevat ta vaba.

Kaarepere on tunnistanud, et pangandus oli ja on tema igavene kirg. Praegu juhib ta ASi Krenno, mille põhiülesanne on jälgida investeeringuid TV3s ja Sõnumilehes. Kummaski on Kaarepere mõjukas liige, et mitte öelda dirigent või esimene viiul. Oma pankurikirge rahuldab Kaarepere eeskätt Londonis, hoides sagedastel Inglismaa-külastustel oma sealsete pankuritest sõprade abil kätt ja silma maailmapanganduse pulsil.

Enne kohtuprotsessi algust soostus Kaarepere ütlema Äripäevale vaid järgmist: «Loodan, et kohtumõistmine tuleb aus, erapooletu ja õiglane. Elan praegu ennekõike sellele, et vaadata, mis tuleb. Pärast kohut saan ma jälle midagi otsustada. Loodan, et minu elu parimad päevad pole veel seljataga.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum