Mulle meeldib maksekaart. Pankade turule paisatud plastikraha võimaldab mugaval ostjal kaupluses käia sularahata. Kaupluste võrk, kus rahata arveldada saab, on hoogsalt kasvanud, mis kaardiomaniku seisukohast on väga tervitatav.

Paraku tekib igas süsteemis aeg-ajalt tõrkeid, mis kliendi üsna täbarasse olukorda võivad paisata. Seda tõdesin nädalavahetusel, kui Maksimarketi kassapidaja sularahas maksmist nõudis, sest terminaali trükitud vastuse järgi pole pangaarvel piisavalt raha. Hilisemal kontoseisu kontrollimisel selgus, et olen ühe ostu eest maksnud kaks korda, sest sama summa oli ka arvel broneeringuna külmutatud.

Nii Maksimarketi kui Hansapanga selgitusel on kogu häda põhjus halbades sideliinides. «Nädalavahetusel oli sideliinide katkestusi, mida tehnikud seletasid vihmaga,» tõdes Hansapanga pangakaartide grupi spetsialist Kaire Kleesment. Kaupluse terminaalist jõudis info panka kiiresti, aga tagasi ei jõudnud, teistkordsel proovimisel oli ostusumma juba broneeritud ja nii tuli vastus, et kontol pole piisavalt raha, selgitasid panga esindajad.

Olukord on tragikoomiline, sest ebameeldivus tabab mind poes, selle lahendamiseks pean aga pöörduma panka. Lihtsam on tööpäevadel, nädalavahetusel pole aga muud teha kui esmaspäeva hommikut oodata. «Klient on veidi kaitsetu, see on täna paratamatu,» konstateeris Kaire Kleesment.

Kliendil on leping pangaga ja kauplusel on leping pangaga, aga panga ja kaupluse vahel on Kaardikeskuse AS, kellega kauplusel lepingut pole, selgitas Maksimarketi tegevdirektor Tiit Reha. Nii võivad sideliinid edaspidigi vingerpussi mängida ja teha pole midagi.

Mulle meeldib maksekaart. Aga edaspidi võtan poodi minnes igaks juhuks sularaha kaasa, et ostud sideliinide pärast tegemata ei jääks.