6. november 1996
Jaga lugu:

Juhtmeta telefonisüsteem firma sisesides

Läänemaailmas on firma siseside liikumas järjest enam juhtmeteta süsteemi poole, st igal abonendil on vaid kaasaskantav telefonitoru, mille funktsionaalsus ei jää alla lauapealsele telefonile.

Üks idee, millele lähiaastatel sideseadmeid valmistavad firmad suuremat rõhku panevad ja toodete väljatöötamisele palju raha kulutavad on integreeritud mobiil- ja paikne side. Seega näiteks üks ja sama telefon võimaldab helistada mobiilvõrgus kui ka firma telefonijaama kaudu, kusjuures telefon võimaldab kasutada jaama funktsioone. Selline lahendus on veel küll tuleviku valdkonda kuuluv, kuid tööd DECT ja GSM-tehnoloogia ühendamiseks käivad.

Seni on Eestis enamlevinud töölaua äärest vabastamise viis olnud lauatelefoniga paralleelselt ühendatud tavalise juhtmeta telefoniaparaadi kasutamine, kus selle kasutajaks on üks inimene, sissetulevad kõned helisevad korraga nii lauatelefonile kui juhtmeta telefonile. Kasutatakse ka teist varianti, kus juhtmeta telefon pannakse üheks siseabonendiks, ning kontorist lahkuja suunab kõik talle tulevad kõned sellele juhtmeta telefonile. Tagasi tulles lülitab aga suunamise välja.

Nendel versioonidel on ka puudusi, kuid nende eeliseks on suhteline odavus. Puuduseks saab nimetada piiratud tööraadiust. Näiteks ei sobi selline lahendus suurele hoonele ega laoterritooriumile. Tavalise juhtmeta telefoni tööraadius hoones piirdub üldjuhul 50 meetriga.

Digitaalsete telefonivahendusjaamade tulekuga on arenenud riikides muutunud populaarseks juhtmeta telefonide süsteem, kus igal siseabonendil on n-ö süsteemitelefoni omadustega juhtmeta telefon. Süsteem kasutab tugijaamade võrku, mis on sarnane paljudele tuttava NMT- või GSM-võrguga.

Juhtmeta telefonide standardid, mida süsteemides kasutatakse, on kas DECT või CT1, ning sellele vastavalt kujuneb ka süsteemi maksumus. CT1 tüüpi süsteem on odavam, võrreldes DECT-süsteemiga, kuigi ka DECT-süsteemil on oma eeliseid. Kuna DECT-l baseeruv süsteem on digitaalne, siis on kõnede pealtkuulamine raadio teel keerukas. Üldjuhul võimaldab DECT-l baseeruv süsteem ka enam abonente.

Kuna CT1 tüüpi süsteemis toimub kõne ülekanne analoogkujul, siis on kõne pealtkuulamine lihtsam. Selle vastu on varustatud CT1 tüüpi juhtmeta telefonide süsteem analoogsalastajaga, mille tõttu kinnipüütud signaalide lahtikodeerimiseks on vaja päris keerukat ja kallist aparatuuri. Seevastu CT1 süsteemiga mingi ala katmiseks kulub telefonide suuremast tööraadiusest tulenevalt vähem tugijaamu.

Juhtmeta telefonide süsteemi oluline omadus on hand-over ehk minnes välja ühe tugijaama piirkonnast vahetab telefon automaatselt tugijaama, seda ka kõne ajal ning kasutajale märkamatult. Seega ei ole probleem soovitud suurusega ala katmine juhtmeta telefonidega. Samuti on võimalik näha helistaja numbrinäitu ja valida otse allabonendini. Viimane omadus tuleneb küll digitaalsest telefonivahendusjaamast, kuid jääb kehtima ka juhtmeta süsteemi puhul.

Lisaks muudele jaama süsteemitelefonide omadustele tuleks mainida roaming'ut ja telefoni universaalsust. Kasutajal on võimalik kaasa võtta oma telefon ja helistada sellega sama firma teises osakonnas, mis võib asuda ka näiteks teises linnas. Samuti on abonendil võimalik talle peakontorisse tulevad kõned suunata teise osakonda ja võtta kõned vastu seal. Nii suureneb töötajate kättesaadavus.

Suure ala katmine juhtmeta telefonide süsteemiga eeldab raadiosageduslikke mõõtmisi ja üsna põhjalikku projekti, et sidega saaks kaetud kõik vajalikud kohad ega tekiks vabade kanalite puudust. Mõne valmistaja juhtmeta telefonide süsteemi aparaadid on võimelised töötama eraldiseisvana. Sellisel juhul võib vastavat baasjaama omades kasutada sama telefoni lisaks töökohale ka näiteks kodus.

hand-over

- helistaja numbrinäit

- otsevalik allabonendini

- muud jaama süsteemitelefonide omadused

roaming- , telefoni universaalsus

Jaga lugu:
Hetkel kuum