Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Opositsioon ründab valitsust

    Mõõdukate fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles, et opositsioon annab valitsusele aega reageerimiseks ja oma vigade parandamiseks.
    1997. aasta riigieelarve projekti esitas valitsus parlamendile 25. septembril, kuid mitmed eelarvet puudutavad seaduseelnõud alles oktoobris. Seaduse järgi peab valitsus aga riigieelarve projekti ja sellega seotud eelnõu riigikogule üle andma vähemalt kolm kuud enne järgmise aasta algust.
    Opositsioonisaadikute kinnitusel on valitsus tuleva aasta riigieelarve koostamisel lähtunud poliitilistest, mitte sisulistest põhimõtetest, mis on riigieelarve riigikogusse jõudmise venimise üks põhjuseid.
    Peaminister Tiit Vähi sõnade kohaselt on valitsus teinud riigieelarve esitamisel küll vigu, kuid tegemist on vaid vormiliste eksimustega.
    Isamaliit ja Mõõdukate fraktsioon on aga seisukohal, et valitsuse eksimus on sisuline, mis võib viia valitsusele umbusalduse avaldamiseni.
    Mõõdukate fraktsiooni esimees Andres Tarand lausus, et tema teada mingisugust allkirjade kogumist valitsusele umbusalduse avaldamiseks siiski veel ei toimu.
    Andres Tarandi ütlusel võiks kaitsekulutusi suurendada valitsuse planeeritud 42protsendilise tõusu asemel maksimaalselt 25 protsenti. «Känguruhüpe tuleb asendada oravahüppega,» rääkis Tarand.
    Tarandi sõnul püüdis kaitseministeerium kivist vett välja pigistada, et kaitsekulutusteks planeeritud summasid täis saada.
    Kevadel teatas Tiit Vähi, et Eesti peab riigi kaitsekulutusi lähiajal kahekordistama. Selle põhjuseks tõi ta Eesti soovi liituda NATOga.
    Kaitsekulutuste suurendamine on tekitanud pingeid ka koalitsiooni sees. Kaitsekulutuste suurendamise tõttu jäi väiksemaks siseministeeriumi eelarve ning siseminister Märt Rask lubas tagasi astuda, kui siseministeeriumile planeeritust rohkem raha ei eraldata.
    Eiki Nestori sõnul kavatsevad Mõõdukad võtta peatselt kokku kõik fraktsiooni liikmete eelarve parandusettepanekud, mida võib võtta kui Mõõdukate alternatiiveelarvet. Hiljuti esitas oma alternatiiveelarve projekti Isamaaliit.
    Nestori kinnitusel võiks käibemaksu järgmise aasta riigieelarvesse valitsuse prognoositud 5,54 miljardist kroonist 468 miljonit krooni rohkem laekuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.