• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Opositsioon ründab valitsust

    Mõõdukate fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles, et opositsioon annab valitsusele aega reageerimiseks ja oma vigade parandamiseks.
    1997. aasta riigieelarve projekti esitas valitsus parlamendile 25. septembril, kuid mitmed eelarvet puudutavad seaduseelnõud alles oktoobris. Seaduse järgi peab valitsus aga riigieelarve projekti ja sellega seotud eelnõu riigikogule üle andma vähemalt kolm kuud enne järgmise aasta algust.
    Opositsioonisaadikute kinnitusel on valitsus tuleva aasta riigieelarve koostamisel lähtunud poliitilistest, mitte sisulistest põhimõtetest, mis on riigieelarve riigikogusse jõudmise venimise üks põhjuseid.
    Peaminister Tiit Vähi sõnade kohaselt on valitsus teinud riigieelarve esitamisel küll vigu, kuid tegemist on vaid vormiliste eksimustega.
    Isamaliit ja Mõõdukate fraktsioon on aga seisukohal, et valitsuse eksimus on sisuline, mis võib viia valitsusele umbusalduse avaldamiseni.
    Mõõdukate fraktsiooni esimees Andres Tarand lausus, et tema teada mingisugust allkirjade kogumist valitsusele umbusalduse avaldamiseks siiski veel ei toimu.
    Andres Tarandi ütlusel võiks kaitsekulutusi suurendada valitsuse planeeritud 42protsendilise tõusu asemel maksimaalselt 25 protsenti. «Känguruhüpe tuleb asendada oravahüppega,» rääkis Tarand.
    Tarandi sõnul püüdis kaitseministeerium kivist vett välja pigistada, et kaitsekulutusteks planeeritud summasid täis saada.
    Kevadel teatas Tiit Vähi, et Eesti peab riigi kaitsekulutusi lähiajal kahekordistama. Selle põhjuseks tõi ta Eesti soovi liituda NATOga.
    Kaitsekulutuste suurendamine on tekitanud pingeid ka koalitsiooni sees. Kaitsekulutuste suurendamise tõttu jäi väiksemaks siseministeeriumi eelarve ning siseminister Märt Rask lubas tagasi astuda, kui siseministeeriumile planeeritust rohkem raha ei eraldata.
    Eiki Nestori sõnul kavatsevad Mõõdukad võtta peatselt kokku kõik fraktsiooni liikmete eelarve parandusettepanekud, mida võib võtta kui Mõõdukate alternatiiveelarvet. Hiljuti esitas oma alternatiiveelarve projekti Isamaaliit.
    Nestori kinnitusel võiks käibemaksu järgmise aasta riigieelarvesse valitsuse prognoositud 5,54 miljardist kroonist 468 miljonit krooni rohkem laekuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.