Opositsioon ründab valitsust

Mõõdukate fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles, et opositsioon annab valitsusele aega reageerimiseks ja oma vigade parandamiseks.

1997. aasta riigieelarve projekti esitas valitsus parlamendile 25. septembril, kuid mitmed eelarvet puudutavad seaduseelnõud alles oktoobris. Seaduse järgi peab valitsus aga riigieelarve projekti ja sellega seotud eelnõu riigikogule üle andma vähemalt kolm kuud enne järgmise aasta algust.

Opositsioonisaadikute kinnitusel on valitsus tuleva aasta riigieelarve koostamisel lähtunud poliitilistest, mitte sisulistest põhimõtetest, mis on riigieelarve riigikogusse jõudmise venimise üks põhjuseid.

Peaminister Tiit Vähi sõnade kohaselt on valitsus teinud riigieelarve esitamisel küll vigu, kuid tegemist on vaid vormiliste eksimustega.

Isamaliit ja Mõõdukate fraktsioon on aga seisukohal, et valitsuse eksimus on sisuline, mis võib viia valitsusele umbusalduse avaldamiseni.

Mõõdukate fraktsiooni esimees Andres Tarand lausus, et tema teada mingisugust allkirjade kogumist valitsusele umbusalduse avaldamiseks siiski veel ei toimu.

Andres Tarandi ütlusel võiks kaitsekulutusi suurendada valitsuse planeeritud 42protsendilise tõusu asemel maksimaalselt 25 protsenti. «Känguruhüpe tuleb asendada oravahüppega,» rääkis Tarand.

Tarandi sõnul püüdis kaitseministeerium kivist vett välja pigistada, et kaitsekulutusteks planeeritud summasid täis saada.

Kevadel teatas Tiit Vähi, et Eesti peab riigi kaitsekulutusi lähiajal kahekordistama. Selle põhjuseks tõi ta Eesti soovi liituda NATOga.

Kaitsekulutuste suurendamine on tekitanud pingeid ka koalitsiooni sees. Kaitsekulutuste suurendamise tõttu jäi väiksemaks siseministeeriumi eelarve ning siseminister Märt Rask lubas tagasi astuda, kui siseministeeriumile planeeritust rohkem raha ei eraldata.

Eiki Nestori sõnul kavatsevad Mõõdukad võtta peatselt kokku kõik fraktsiooni liikmete eelarve parandusettepanekud, mida võib võtta kui Mõõdukate alternatiiveelarvet. Hiljuti esitas oma alternatiiveelarve projekti Isamaaliit.

Nestori kinnitusel võiks käibemaksu järgmise aasta riigieelarvesse valitsuse prognoositud 5,54 miljardist kroonist 468 miljonit krooni rohkem laekuda.