Tiina Miti pea kohal ripub kriminaalasi

Tiina Miti kohta esitatud avaldusega tegelev kriminaalpolitsei majanduspolitsei osakonna vaneminspektor Marika Pähklemäe kinnitab, et kui on alus algatada kriminaalasi, siis seda ka tehakse. Pähklemäe langetab otsuse selle nädala lõpul.

«Ühed dokumendid viitavad kelmusele ja võib täheldada ka ametiseisundi kuritarvitamist,» kommenteerib inspektor.

Paralleelselt tegeleb Tallinna uurimisbüroo uurija Svetlana Korsina kriminaalasjadega ASi Kermon juhatuse esimehe Kersti Krachti ja tema äripartneri Monika Soodla suhtes. Kari Sjöblom esitas nende kohta politseile avaldused juba kevadel. Ta seostab Miti, Krachti ja Soodla tema raha kõrvaldamisega. Sjöblomi väitel on temale ja ta äripartneritele tekitatud 1 025 000 krooni kahju.

Svetlana Korsina sõnab, et ta lõpetab Krachti ja Soodla kriminaalasjad kuu aja pärast ja kohtuasja sellest ilmselt ei tule. «Ma ei võtaks Sjöblomi juttu sajaprotsendilise tõena,» lausub ta.

1992. aasta alguses pidasid Sjöblom ja Kersti Kracht Tallinna vanalinnas valuutakauplust Torupill. Kracht oli kaupluse omanikfirma BBSi juhatuse esimees ja Sjöblom juhatuse liige.

Äri kroonieelsel perioodil oli magus -- kaupluse päevakäive küündis 6000 Soome margani, sellest 40 protsenti moodustas poe kasum. «Kahe kuu käive oli 20 m² suuruses kaupluses üle 700 000 krooni, mis oli tollal terve varandus,» räägib Sjöblom.

Omanikud läksid aga riidu ja ühise katuse all suudeti töötada vaid poolteist kuud.

«Sjöblom ei esitanud raamatupidamise dokumente, riigimakse ei makstud,» põhjendab Kracht. «Kõik raha ja dokumendid olid tema käes, aga firmal oli palju võlgu ja nägin, et midagi head sealt ei tule.»

Kracht arvas Sjöblomi ASi BBS aktsionäride hulgast välja. Sjöblom taastas oma õigused kohtu kaudu ja valis Krachti asemel firmasse oma abikaasa Kirsi-Marja.

Järgmisel päeval pärast BBSi kaupluse sulgemist avas Kracht samades ruumides uue valuutakaupluse ASi BBS Kermon nime all, kuhu Sjöblom ei kuulunud. Selle firma aktsionärid olid Kracht, tema abikaasa Argos ja Monika Soodla.

Sjöblom väidab, et seoses uue kaupluse avamisega võttis Kracht ebaseaduslikult üle BBSile kuulunud kaupa ja raha rohkem kui miljoni krooni eest. Soomlase arvestused põhinevad tema tellitud audiitorkontrolli raportil. «Praegu on BBSi arvel vaid 152 krooni,» kostab Sjöblom.

Kersti Kracht ei eita BBSi vara ülevõtmist, ehkki tema sõnul oli kauba ja valuutakassa väärtus väiksem, 260 000 krooni praeguse kursi järgi. Hüvituseks tasus BBS Kermon tema sõnul eelmise firma maksuvõlad.

BBS Kermoni pankrotihalduri Tiina Miti sõnul maksis firma kinni BBSi maksuvõlgu 110 000 krooni eest, palgavõla 50 000 krooni, kommunaalkulud ja telefoniarved 5700 krooni eest.

Lühikest aega valuutakauplust pidanud BBS Kermon jäi samuti võlgadesse ja 1994. aasta sügisel kuulutati Kersti Krachti avalduse põhjal välja firma pankrot.

BBS Kermoni pankrotihalduriks määrati Tiina Mitt, kes on Kersti Krachti sõbranna, ehkki enne pankrotiprotsessi käivitumist Mitt enda sõnul Krachti ei tundnud.

Kari Sjöblom juhib tähelepanu sellele, et ettevõtteregistri andmetel asutasid Mitt ja Kracht kuu aega enne BBS Kermoni pankroti väljakuulutamist ühise konsultatsioonifirma Kermon Hekta. Mitt on sellega Krachti lähikondne ega oleks saanud olla firma pankrotihaldur, leiab Sjöblom. Samal arvamusel on ka Marika Pähklemäe kriminaalpolitseist.

Sjöblomi väitel pole tõsi, et BBS Kermon tasus hüvitusena BBSilt üle võetud vara eest viimase maksuvõlad. Tema sõnul polnud BBSil üldse nii suurt palgafondi, millelt nii palju makse maksta.

Sjöblom esitab tõendid Tallinna haigekassast ja sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroost, kes pole iial BBSilt makse saanud.

Tiina Mitt ütleb, et ta on kriminaalpolitsei vaneminspektori Marika Pähklemäega kohtunud kahel korral. «Ütlesin talle: väga hea, algatage kriminaalasi,» elavneb Mitt. «Sel juhul öelge kriminaalkoodeksi paragrahv, milles mind süüdistatakse,» lisab ta.

«Pähklemäe ütles: noh, ma ei tea täpselt pankrotiseadust, aga ilmselt olete te ametiisik ja ilmselt kelmus tuleb,» jutustab Mitt. «Ma ütlesin: oot-oot, esiteks olen ma haldurina ametiisik ainult siis, kui olen pankrotimenetluses. BBS Kermoni pankrot lõppes juba terve aasta tagasi!»

Mitt teab, et pankrotiseaduse järgi vastutab haldur võlgniku ja võlausaldaja ees selle kahju tekitamises, mis on tekkinud tema süül. «Kari Sjöblom polnud BBS Kermoni pankrotis mitte keegi -- ta pole esitanud BBSi nõude kohta taotlust,» väidab Mitt.

Halduril on Miti sõnul kohustus kehtetuks tunnistada tehingud, mis on toimunud kuni üks aasta enne pankrotimenetluse väljakuulutamist. Sjöblomile huvi pakkuvad tehingud toimusid 1992. aasta kevadel, mida 1994. aasta sügisel enam kehtetuks tunnistada ei saanud.

ASis Kermon Hekta pole ma koos Kersti Krachtiga, hoolimata meie tutvusest ühtegi päeva töötanud, kinnitab Mitt. Ta pole enda sõnul tasunud ka 20 000 krooni suurust aktsiakapitali osamaksu.

«Mulle pole seda firmat vaja, mul on palju tööd,» põhjendab Eesti üks nõutavamaid pankrotihaldureid ja koos Krachtiga arengupartei asutajaliige Tiina Mitt.

Viimased neli aastat on Kari Sjöblom tegelenud Kersti Krachti käest raha nõudmisega.

Kracht meenutab ASi Comex hiilgeaegu 1991. aastal, kui Sjöblom pidi pahandustega lahkuma valuutakaupluse juhataja ametist. Sjöblomile kuulunud ASi Toiduturu pankrotihaldur Terje Eipre lausub, et firmal oli kahe miljoni krooni eest võlgu, kuid kuna vara seis oli null, lõppes pankrot raugemise teel. «Minule jättis ta väga ebameeldiva mulje. Võiks öelda, et ta oli agressiivne,» lisab Eipre.

Kersti Kracht räägib, et Sjöblom on proovinud temalt jõumeetoditega välja pressida vaidlusalust miljonit krooni.

«Sjöblomi tellitud audiitor on eksinud, dokumente valesti lugenud,» väidab Kracht. «Kaupluse realiseerimise brutokäive oli lahtioleku aja jooksul vaid 270 000 Soome marka, kuskilt ei saa kokku miljon krooni.»

Küsimusele, miks ei kajastu BBS Kermoni makstud BBSi võlad haigekassale ja sotsiaalkindlustusametile nende registrites, vastab Kracht: «1992. aastal ei olnud neil veel normaalset andmebaasi. Olen kindel, et BBS ja BBS Kermon samastati ja raha läks BBS Kermoni arvele.»

Tiina Mitt lausub, et kui tema kohta algatatakse kriminaalasi, oleks tal teiste pankrotihaldurite huvides rõõm tee kohtuni läbi käia.

Pankrotihaldurite koja esimees Maire Arm sõnab, et Eestis pole ühegi pankrotihalduri kohta seni kriminaalasja algatatud. Ta lisab, et praegu on tal antud juhtumit võimatu kuidagi kommenteerida, kuna ta pole tutvunud kõikide dokumentidega.

Arm jagab aga politsei ja Kari Sjöblomi seisukohta, et selles pankrotiprotsessis olid Kracht ja Mitt ühise firma tõttu lähikondsed, ehkki firmade tegevusvaldkonnad olid erinevad.