Liviko aktsiad kogu täiega müüki

Liviko erastamiskava peab kinnitama valitsus. «Ilma täiendava valitsusepoolse seisukohata ei saa me aktsiate erastamisele asuda,» märkis erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.

Tema sõnul on Liviko puhul arutusel variant, et kuna viis protsenti ettevõtte aktsiatest on juba avalikus müügis, siis järgmisena pakutakse müüki 20 protsenti aktsiaid ja seejärel noteeritakse Liviko börsil. «Nii, järk-järgult müües jätkame, kuni ettevõte on sajaprotsendiliselt erastatud,» teatas Sarnet.

Sarnet rääkis, et erastamisagetuuri kava kohaselt ei kasutata Liviko erastamisel nn tuumikinvestori varianti, kus kõigepealt müüakse üle poole aktsiaid ühele ostjale ja alles seejärel vähemusaktsiad avaliku müügi teel. «Nüüd alustame aktsiate avaliku müügiga kohe alt peale,» selgitas Sarnet. Ta ütles, et seda tehakse erandkorras.

Selline erastamisviis, kus tuumikinvestorit ei kaasata, võib Sarneti sõnul tulla kõne alla ettevõtte puhul, mille aktsiate vastu on prognoositav suurem huvi ja võib arvata, et firma juhtkond on piisavalt hea. Sarnet viitas ka asjaolule, et Liviko aktsiate turule toomine elavdaks aktsiaturgu. «Neid ettevõtteid on vähe, mida saaks sel eesmärgil rakendada,» ütles ta. «Liviko puhul võib seda teha.»

Sarnet ütles, et erastmisagentuur loodab valitsuselt vastuse saada jaanuari lõpuks. «See tähendab, et kui kiiresti tegutseme, tuleb juba aasta keskel 20 protsenti Liviko aktsiaid avalikku müüki,» lausus Sarnet. «Järgmise aasta lõpuks kõiki Liviko aktsiaid erastada ei jõua, kuid kindlasti tahaks müüa 40--50 protsenti.»

Majandusministeeriumi kaubanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtete valdusgrupi juht Eino Raidmaa ütles, et ta on teadlik valitsus otsusest teiste hulgas ka Liviko aktsiaid müüa. Mis edasi saab, ei osanud ta kommenteerida. «Ma arvan, et mitte keegi ei oska praegu midagi selle kohta öelda,» sõnas Raidmaa. «Eks valitsus otsustab, palju ta Liviko aktsiaid müüb ja millal ta need müüb.»

Raidmaa ütles, et majandusministeerium on seisukohal, et riik peaks säilitama oma kontrolli Livikos.

Ta avaldas arvamust, et Liviko erastamisotsuse taga võivad olla poliitilised motiivid. «Mitte eriti palju aega tagasi ütles peaminister Tiit Vähi, et Moe ja Rakvere piiritusetehast ja Livikot ei erastata, enne kui on olemas alkoholiseadus,» lausus ta. «Nüüd, kuu aega hiljem, pandi põhimõtteliselt müüki sada protsenti aktsiaid.»

Raidmaa lisas, et talle jääb arusaamatuks, miks peaks Moe ja Rakvere piiritusetehase ning Liviko erastamiseks esitama veel mingi eraldi erastamiskava. «Ma saan aru, et suurettevõttel Eesti Energia, mida jupiti erastatakse, on omaette erastamiskava,» märkis ta. «Minu arust ei ole Liviko ja piiritusetehaste erastamise puhul mingit kava vaja. Kui otsus on vastu võetud, pannakse aktsiad avalikku müüki, antakse välja prospekt ja kogu lugu.»

Liviko finantsdirektor Tiit Õim ütles, et ta on põgusalt Liviko erastamisplaanidest kuulnud, pikemalt ta seda veel kommenteerida ei osanud. «Omanik on ju riik ja kui riik tahab müüa ettevõtet, siis müügu ta nii, nagu otstarbekaks peab,» lausus Õim.

Ta märkis, et aktsiate müümise põhjusi võib olla kaks. «Esiteks, leitakse erastamisega ettevõttele uus peremees, kes on parem kui riik,» rääkis Õim. «Teiseks, riigil on EVPsid üleliia ja neile on katet vaja.»

«Meie finantsseis on küll selline, et me ei tohiks riigile tüliks olla,» ütles Õim.

Liviko juhatuse esimees Udo Themas jagas Õimi arvamust, et Liviko erastamise kava on tingitud liigsetele EVPdele katte leidmise vajadusest. «Need viis protsenti Liviko aktsiatest, mis on praegu müügis, on igal juhul kõrgelt koteeritud,» lausus Themas. Ta lisas, et suhtub erastamisse rahulikult.

Kuna aktsiate avalikke müüke pole viimasel paaril kuul toimunud, on oodata Liviko aktsiate hinnale suurt survet. Väärtpaberispetsialistide hinnangul Liviko aktsia hind järelturul märkimisväärselt ei tõuse, sest aktsiate avaliku müügi käigus kujuneb hind väga kõrgeks. Tõenäoliselt hakatakse järelturul kauplema avalikul müügil kujunenud hinnale lähedasel tasemel.

Ühispanga analüütiku Urmas Simpsoni hinnangul on Liviko aktsia tegelik väärtus 780--790 EVP-krooni. Kui aktsiate avalikul müügil tehakse hinnata pakkumisi rohkem kui 150 miljoni EVP-krooni eest, kujuneb aktsia hind kõrgemaks kui tema tegelik väärtus, ütles Simpson.