Selline erastamisviis, kus tuumikinvestorit ei kaasata, võib Sarneti sõnul tulla kõne alla ettevõtte puhul, mille aktsiate vastu on prognoositav suurem huvi ja võib arvata, et firma juhtkond on piisavalt hea. Sarnet viitas ka asjaolule, et Liviko aktsiate turule toomine elavdaks aktsiaturgu. «Neid ettevõtteid on vähe, mida saaks sel eesmärgil rakendada,» ütles ta. «Liviko puhul võib seda teha.»
Sarnet ütles, et erastmisagentuur loodab valitsuselt vastuse saada jaanuari lõpuks. «See tähendab, et kui kiiresti tegutseme, tuleb juba aasta keskel 20 protsenti Liviko aktsiaid avalikku müüki,» lausus Sarnet. «Järgmise aasta lõpuks kõiki Liviko aktsiaid erastada ei jõua, kuid kindlasti tahaks müüa 40--50 protsenti.»
Majandusministeeriumi kaubanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtete valdusgrupi juht Eino Raidmaa ütles, et ta on teadlik valitsus otsusest teiste hulgas ka Liviko aktsiaid müüa. Mis edasi saab, ei osanud ta kommenteerida. «Ma arvan, et mitte keegi ei oska praegu midagi selle kohta öelda,» sõnas Raidmaa. «Eks valitsus otsustab, palju ta Liviko aktsiaid müüb ja millal ta need müüb.»
Raidmaa ütles, et majandusministeerium on seisukohal, et riik peaks säilitama oma kontrolli Livikos.
Ta avaldas arvamust, et Liviko erastamisotsuse taga võivad olla poliitilised motiivid. «Mitte eriti palju aega tagasi ütles peaminister Tiit Vähi, et Moe ja Rakvere piiritusetehast ja Livikot ei erastata, enne kui on olemas alkoholiseadus,» lausus ta. «Nüüd, kuu aega hiljem, pandi põhimõtteliselt müüki sada protsenti aktsiaid.»
Raidmaa lisas, et talle jääb arusaamatuks, miks peaks Moe ja Rakvere piiritusetehase ning Liviko erastamiseks esitama veel mingi eraldi erastamiskava. «Ma saan aru, et suurettevõttel Eesti Energia, mida jupiti erastatakse, on omaette erastamiskava,» märkis ta. «Minu arust ei ole Liviko ja piiritusetehaste erastamise puhul mingit kava vaja. Kui otsus on vastu võetud, pannakse aktsiad avalikku müüki, antakse välja prospekt ja kogu lugu.»
Liviko finantsdirektor Tiit Õim ütles, et ta on põgusalt Liviko erastamisplaanidest kuulnud, pikemalt ta seda veel kommenteerida ei osanud. «Omanik on ju riik ja kui riik tahab müüa ettevõtet, siis müügu ta nii, nagu otstarbekaks peab,» lausus Õim.
Ta märkis, et aktsiate müümise põhjusi võib olla kaks. «Esiteks, leitakse erastamisega ettevõttele uus peremees, kes on parem kui riik,» rääkis Õim. «Teiseks, riigil on EVPsid üleliia ja neile on katet vaja.»