Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liviko aktsiad kogu täiega müüki

    Liviko erastamiskava peab kinnitama valitsus. «Ilma täiendava valitsusepoolse seisukohata ei saa me aktsiate erastamisele asuda,» märkis erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet.
    Tema sõnul on Liviko puhul arutusel variant, et kuna viis protsenti ettevõtte aktsiatest on juba avalikus müügis, siis järgmisena pakutakse müüki 20 protsenti aktsiaid ja seejärel noteeritakse Liviko börsil. «Nii, järk-järgult müües jätkame, kuni ettevõte on sajaprotsendiliselt erastatud,» teatas Sarnet.
    Sarnet rääkis, et erastamisagetuuri kava kohaselt ei kasutata Liviko erastamisel nn tuumikinvestori varianti, kus kõigepealt müüakse üle poole aktsiaid ühele ostjale ja alles seejärel vähemusaktsiad avaliku müügi teel. «Nüüd alustame aktsiate avaliku müügiga kohe alt peale,» selgitas Sarnet. Ta ütles, et seda tehakse erandkorras.
    Selline erastamisviis, kus tuumikinvestorit ei kaasata, võib Sarneti sõnul tulla kõne alla ettevõtte puhul, mille aktsiate vastu on prognoositav suurem huvi ja võib arvata, et firma juhtkond on piisavalt hea. Sarnet viitas ka asjaolule, et Liviko aktsiate turule toomine elavdaks aktsiaturgu. «Neid ettevõtteid on vähe, mida saaks sel eesmärgil rakendada,» ütles ta. «Liviko puhul võib seda teha.»
    Sarnet ütles, et erastmisagentuur loodab valitsuselt vastuse saada jaanuari lõpuks. «See tähendab, et kui kiiresti tegutseme, tuleb juba aasta keskel 20 protsenti Liviko aktsiaid avalikku müüki,» lausus Sarnet. «Järgmise aasta lõpuks kõiki Liviko aktsiaid erastada ei jõua, kuid kindlasti tahaks müüa 40--50 protsenti.»
    Majandusministeeriumi kaubanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtete valdusgrupi juht Eino Raidmaa ütles, et ta on teadlik valitsus otsusest teiste hulgas ka Liviko aktsiaid müüa. Mis edasi saab, ei osanud ta kommenteerida. «Ma arvan, et mitte keegi ei oska praegu midagi selle kohta öelda,» sõnas Raidmaa. «Eks valitsus otsustab, palju ta Liviko aktsiaid müüb ja millal ta need müüb.»
    Raidmaa ütles, et majandusministeerium on seisukohal, et riik peaks säilitama oma kontrolli Livikos.
    Ta avaldas arvamust, et Liviko erastamisotsuse taga võivad olla poliitilised motiivid. «Mitte eriti palju aega tagasi ütles peaminister Tiit Vähi, et Moe ja Rakvere piiritusetehast ja Livikot ei erastata, enne kui on olemas alkoholiseadus,» lausus ta. «Nüüd, kuu aega hiljem, pandi põhimõtteliselt müüki sada protsenti aktsiaid.»
    Raidmaa lisas, et talle jääb arusaamatuks, miks peaks Moe ja Rakvere piiritusetehase ning Liviko erastamiseks esitama veel mingi eraldi erastamiskava. «Ma saan aru, et suurettevõttel Eesti Energia, mida jupiti erastatakse, on omaette erastamiskava,» märkis ta. «Minu arust ei ole Liviko ja piiritusetehaste erastamise puhul mingit kava vaja. Kui otsus on vastu võetud, pannakse aktsiad avalikku müüki, antakse välja prospekt ja kogu lugu.»
    Liviko finantsdirektor Tiit Õim ütles, et ta on põgusalt Liviko erastamisplaanidest kuulnud, pikemalt ta seda veel kommenteerida ei osanud. «Omanik on ju riik ja kui riik tahab müüa ettevõtet, siis müügu ta nii, nagu otstarbekaks peab,» lausus Õim.
    Ta märkis, et aktsiate müümise põhjusi võib olla kaks. «Esiteks, leitakse erastamisega ettevõttele uus peremees, kes on parem kui riik,» rääkis Õim. «Teiseks, riigil on EVPsid üleliia ja neile on katet vaja.»
    «Meie finantsseis on küll selline, et me ei tohiks riigile tüliks olla,» ütles Õim.
    Liviko juhatuse esimees Udo Themas jagas Õimi arvamust, et Liviko erastamise kava on tingitud liigsetele EVPdele katte leidmise vajadusest. «Need viis protsenti Liviko aktsiatest, mis on praegu müügis, on igal juhul kõrgelt koteeritud,» lausus Themas. Ta lisas, et suhtub erastamisse rahulikult.
    Kuna aktsiate avalikke müüke pole viimasel paaril kuul toimunud, on oodata Liviko aktsiate hinnale suurt survet. Väärtpaberispetsialistide hinnangul Liviko aktsia hind järelturul märkimisväärselt ei tõuse, sest aktsiate avaliku müügi käigus kujuneb hind väga kõrgeks. Tõenäoliselt hakatakse järelturul kauplema avalikul müügil kujunenud hinnale lähedasel tasemel.
    Ühispanga analüütiku Urmas Simpsoni hinnangul on Liviko aktsia tegelik väärtus 780--790 EVP-krooni. Kui aktsiate avalikul müügil tehakse hinnata pakkumisi rohkem kui 150 miljoni EVP-krooni eest, kujuneb aktsia hind kõrgemaks kui tema tegelik väärtus, ütles Simpson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.