Palgakulu sööb raviasutuste raha

Rüütmanni sõnul on Rakvere haigla siiski erandlik. Järgmise aasta suhtes on paljudel arstidel tema sõnul hirm, et kuna riik enam kommunaalkulusid raviasutusele ei hüvita, tuleb selleks raha leida raviteenuste arvel ja palgafond kahaneb sedavõrd, et 20protsendilise palgatõusu asemel võib loota vaid kuni 10protsendilist palgatõusu.

1995. a oli sotsiaalministeeriumi andmetel raviasutuste palgafond 57% raviteenuste mahust, selle aasta esimesel poolaastal 71 protsenti. Kuna sinna langeb suviste puhkuste periood, siis aasta lõpuks taandub palgafond prognooside järgi ilmselt 60 protsendi peale, lausus Rüütmann.

Lahendus raviteenuste raha otstarbekamaks kasutamiseks oleks mõni paljudest Tallinna haiglatest sulgeda, kinnitas Rüütmann. Kuna enamik haiglaid kuulub kohalikule omavalitsusele, ei saa sotsiaalministeerium mingeid ettekirjutusi teha, lisas ta. Tallinnas on ka mõni ministeeriumile otseselt alluv riigihaigla, aga oma spetsiifilise kallaku tõttu neid sulgeda pole võimalik.

Tuues näiteks 6 miljoni kroonise eelarvega haigla kulutused, tõestas kantsler, et isegi 55% palgafondi juures jääb ühes kuus investeeringuteks ja sanitaarremondiks napilt 360 000 krooni. «Röntgeniaparaat maksab 2,4 miljonit krooni,» võrdles Rüütmann. Ta lausus, et ei kiida heaks igasse maahaiglasse või ambulatooriumisse mõtlematult kalli aparatuuri ostmist, mis tähendab pikaaegset laenumaksmist.

Ülaltoodud tabel näitab Rüütmanni sõnul, et Eesti tervishoid on praegu bilansis ja mingit pankrotieelset seisu ei ole, nagu levinud juttude põhjal võiks arvata.