• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgakulu sööb raviasutuste raha

    1996. aasta esimese poolaasta statistika tõi välja Mustamäe haigla peaarsti 17 000kroonise kuupalga (koos lisatasudega), mis võrreldes haiglajuhtide keskmise kuupalgaga (9000 kr) on ligi poole kõrgem.
    Kuu aega tagasi ilmsiks tulnud Rakvere haigla miljonitesse kroonidesse ulatuvad võlad on Rüütmanni sõnul tekkinud ebaõige majandamise ja priiskava palgapoliitika tõttu. Tema hinnangul olid haigla personalikulud selle aasta kümne kuu andmetel ligi 70 protsendi, ületati ka liisingutele ja laenudele mõeldud raha määr.
    Praegu on Rakvere haiglal umbes kümne miljoni krooni eest kohustusi, kuid haigekassa selle aasta lepingumaht on täidetud ja lisaraha sealt ei tule.
    Rüütmanni sõnul on Rakvere haigla siiski erandlik. Järgmise aasta suhtes on paljudel arstidel tema sõnul hirm, et kuna riik enam kommunaalkulusid raviasutusele ei hüvita, tuleb selleks raha leida raviteenuste arvel ja palgafond kahaneb sedavõrd, et 20protsendilise palgatõusu asemel võib loota vaid kuni 10protsendilist palgatõusu.
    1995. a oli sotsiaalministeeriumi andmetel raviasutuste palgafond 57% raviteenuste mahust, selle aasta esimesel poolaastal 71 protsenti. Kuna sinna langeb suviste puhkuste periood, siis aasta lõpuks taandub palgafond prognooside järgi ilmselt 60 protsendi peale, lausus Rüütmann.
    Lahendus raviteenuste raha otstarbekamaks kasutamiseks oleks mõni paljudest Tallinna haiglatest sulgeda, kinnitas Rüütmann. Kuna enamik haiglaid kuulub kohalikule omavalitsusele, ei saa sotsiaalministeerium mingeid ettekirjutusi teha, lisas ta. Tallinnas on ka mõni ministeeriumile otseselt alluv riigihaigla, aga oma spetsiifilise kallaku tõttu neid sulgeda pole võimalik.
    Tuues näiteks 6 miljoni kroonise eelarvega haigla kulutused, tõestas kantsler, et isegi 55% palgafondi juures jääb ühes kuus investeeringuteks ja sanitaarremondiks napilt 360 000 krooni. «Röntgeniaparaat maksab 2,4 miljonit krooni,» võrdles Rüütmann. Ta lausus, et ei kiida heaks igasse maahaiglasse või ambulatooriumisse mõtlematult kalli aparatuuri ostmist, mis tähendab pikaaegset laenumaksmist.
    Ülaltoodud tabel näitab Rüütmanni sõnul, et Eesti tervishoid on praegu bilansis ja mingit pankrotieelset seisu ei ole, nagu levinud juttude põhjal võiks arvata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.