Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgakulu sööb raviasutuste raha

    1996. aasta esimese poolaasta statistika tõi välja Mustamäe haigla peaarsti 17 000kroonise kuupalga (koos lisatasudega), mis võrreldes haiglajuhtide keskmise kuupalgaga (9000 kr) on ligi poole kõrgem.
    Kuu aega tagasi ilmsiks tulnud Rakvere haigla miljonitesse kroonidesse ulatuvad võlad on Rüütmanni sõnul tekkinud ebaõige majandamise ja priiskava palgapoliitika tõttu. Tema hinnangul olid haigla personalikulud selle aasta kümne kuu andmetel ligi 70 protsendi, ületati ka liisingutele ja laenudele mõeldud raha määr.
    Praegu on Rakvere haiglal umbes kümne miljoni krooni eest kohustusi, kuid haigekassa selle aasta lepingumaht on täidetud ja lisaraha sealt ei tule.
    Rüütmanni sõnul on Rakvere haigla siiski erandlik. Järgmise aasta suhtes on paljudel arstidel tema sõnul hirm, et kuna riik enam kommunaalkulusid raviasutusele ei hüvita, tuleb selleks raha leida raviteenuste arvel ja palgafond kahaneb sedavõrd, et 20protsendilise palgatõusu asemel võib loota vaid kuni 10protsendilist palgatõusu.
    1995. a oli sotsiaalministeeriumi andmetel raviasutuste palgafond 57% raviteenuste mahust, selle aasta esimesel poolaastal 71 protsenti. Kuna sinna langeb suviste puhkuste periood, siis aasta lõpuks taandub palgafond prognooside järgi ilmselt 60 protsendi peale, lausus Rüütmann.
    Lahendus raviteenuste raha otstarbekamaks kasutamiseks oleks mõni paljudest Tallinna haiglatest sulgeda, kinnitas Rüütmann. Kuna enamik haiglaid kuulub kohalikule omavalitsusele, ei saa sotsiaalministeerium mingeid ettekirjutusi teha, lisas ta. Tallinnas on ka mõni ministeeriumile otseselt alluv riigihaigla, aga oma spetsiifilise kallaku tõttu neid sulgeda pole võimalik.
    Tuues näiteks 6 miljoni kroonise eelarvega haigla kulutused, tõestas kantsler, et isegi 55% palgafondi juures jääb ühes kuus investeeringuteks ja sanitaarremondiks napilt 360 000 krooni. «Röntgeniaparaat maksab 2,4 miljonit krooni,» võrdles Rüütmann. Ta lausus, et ei kiida heaks igasse maahaiglasse või ambulatooriumisse mõtlematult kalli aparatuuri ostmist, mis tähendab pikaaegset laenumaksmist.
    Ülaltoodud tabel näitab Rüütmanni sõnul, et Eesti tervishoid on praegu bilansis ja mingit pankrotieelset seisu ei ole, nagu levinud juttude põhjal võiks arvata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.