• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,01%39 783,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,01%39 783,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • 29.11.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veerand Tartu reoveest läbib puhasti

ME Tartu Veevärk arendusdirektori Toomas Kapi sõnul on 1980ndate aastate alguses alustatud puhastusseadmete kompleksi ehitamine ja seadmestamine läinud maksma 370 miljonit krooni.
Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles, et Tartu reoveepuhasti kui kõige moodsam võiks olla eeskujuks teiste linnade puhastitele. «Tartu reoveepuhasti on juba mitu aastat olnud keskkonnaministeeriumi suurim prioriteet,» lisas Reiljan.
1994. aastal pakkus Shveits riikliku abiprogrammi raames 64 miljoni krooni eest puhastusseadmeid. Shveitslaste tingimus oli, et Eesti pool finantseeriks puhastusseadmete kompleksi -- tunnelkollektori, peapumbajaama ja reoveepuhastite -- lõpuniehitamise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kompleksi finantseerimisallikatena nimetas Kapp riigi- ja linnaeelarvet, EBRD ja Põhjamaade keskkonna finantskorporatsiooni Nefco laenu ning vee- ja kanalisatsioonitariifi tõusu.
Shveitsi-poolne projektijuht, konsultatsioonifirma Ernst Basler & Partner Ltd insener Alexander Lüchinger rõhutas, et ta oli projekti käivitamise suhtes optimistlik juba kolm aastat tagasi, kuigi Eesti riigikassa näis tookord lootusetult tühi olevat. Lüchinger tundis head meelt, et ta saab tartlastega ühisprojektis osaleda veel aasta.
Kapi sõnul valmib järgmisel aastal reoveepuhasti teine -- bioloogiline etapp. «Pärast selle käikuminekut peaks Tartus puhastatud reovesi vastama täielikult Helcomi konventsiooni nõuetele,» lausus Kapp. Pärast tunnelkollektori valmimist 1998. aasta alguses puhastatakse 80% Tartu linna reoveest.
Eile käivitati reoveepuhasti esimene järk ka Otepääl. Otepää linnapea Aivar Nigoli sõnul läks bioloogiline puhasti maksma 10 miljonit krooni, millest 3 miljoni krooni eest tarnis seadmeid Shveitsi pool.
«Shveitslased aitavad meil välja ehitada ka puhta vee puhastusjaama ja põhjaveevarustuse süsteemi,» rääkis Nigol. «Nad annavad seadmeid üle 13 miljoni krooni eest.»

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele