Veerand Tartu reoveest läbib puhasti

ME Tartu Veevärk arendusdirektori Toomas Kapi sõnul on 1980ndate aastate alguses alustatud puhastusseadmete kompleksi ehitamine ja seadmestamine läinud maksma 370 miljonit krooni.

Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles, et Tartu reoveepuhasti kui kõige moodsam võiks olla eeskujuks teiste linnade puhastitele. «Tartu reoveepuhasti on juba mitu aastat olnud keskkonnaministeeriumi suurim prioriteet,» lisas Reiljan.

1994. aastal pakkus Shveits riikliku abiprogrammi raames 64 miljoni krooni eest puhastusseadmeid. Shveitslaste tingimus oli, et Eesti pool finantseeriks puhastusseadmete kompleksi -- tunnelkollektori, peapumbajaama ja reoveepuhastite -- lõpuniehitamise.

Kompleksi finantseerimisallikatena nimetas Kapp riigi- ja linnaeelarvet, EBRD ja Põhjamaade keskkonna finantskorporatsiooni Nefco laenu ning vee- ja kanalisatsioonitariifi tõusu.

Shveitsi-poolne projektijuht, konsultatsioonifirma Ernst Basler & Partner Ltd insener Alexander Lüchinger rõhutas, et ta oli projekti käivitamise suhtes optimistlik juba kolm aastat tagasi, kuigi Eesti riigikassa näis tookord lootusetult tühi olevat. Lüchinger tundis head meelt, et ta saab tartlastega ühisprojektis osaleda veel aasta.

Kapi sõnul valmib järgmisel aastal reoveepuhasti teine -- bioloogiline etapp. «Pärast selle käikuminekut peaks Tartus puhastatud reovesi vastama täielikult Helcomi konventsiooni nõuetele,» lausus Kapp. Pärast tunnelkollektori valmimist 1998. aasta alguses puhastatakse 80% Tartu linna reoveest.

Eile käivitati reoveepuhasti esimene järk ka Otepääl. Otepää linnapea Aivar Nigoli sõnul läks bioloogiline puhasti maksma 10 miljonit krooni, millest 3 miljoni krooni eest tarnis seadmeid Shveitsi pool.

«Shveitslased aitavad meil välja ehitada ka puhta vee puhastusjaama ja põhjaveevarustuse süsteemi,» rääkis Nigol. «Nad annavad seadmeid üle 13 miljoni krooni eest.»