Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
3.--6. detsember 1991
9.--10. detsembrini 1991 toimus Hollandi linnas Maastrichtis Euroopa Ühenduse riigijuhtide kohtumine, millel kirjutati alla Euroopa Liidu asutamisleping. Kohtumise eel tundis Äripäev rõõmu, et Euroopa majandus- ja rahaliidu loomine, millega alustati 1979. aastal, edeneb hästi. Kohtumiselt oodati, et seal sõlmitav leping käivitab veel sellel sajandil Euroopas ühise keskpanga, valuuta, välispoliitika ja relvajõud.
Ukraina soovi eralduda NSV Liidust võis pidada nädala tippsündmuseks. NSV Liit seisis nüüd vajaduse ees hakata oma tuumarelvi sellest riigist välja tooma. NSV Liidu lagunemine üha kiirenes. Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Moldova olid oma iseseisvust deklareerinud. Erakuks jäi veel vaid Valgevene, kuid Äripäev ootas ka seal muudatusi.
Martin Lutheri tütrepoeg Yens Marsen Luther kinnitas, et ei soovi oma vanaisale kuulunud tehast üksnes tagasi nõuda, vaid on valmis ka esitama programmi, kuidas muuta tehas Eestile kasulikuks. Luther kinnitas, et NSV Liidu turg, millele mööblivabrik seni tootis, kaob ning vabrik peab suutma müüa oma toodangut lääne turule.
Hinnaameti peadirektor Rein Tammistu prognoosis 1992. aastal põlevkivi hinna kiiret tõusu ja elektrienergia kallinemist 4 kopikalt 17 kopikani kilovatt-tunnilt. Keskkütte kallinemist prognoosis ta viiekordseks. Tammistu ennustas toidukaupade kiiret hinnatõusu, kuna piirangud kaubanduslikule mahahindlusele ja ettevõtete rentaablusele kadusid.