• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETA erastamine vaekausil

    Eesti telegraafiagentuuri (ETA) peadirektor Neeme Brus ütles, et ETA juhtkond peab tulevikus silmas kahte võimalust, millest üks näeb ette ETA erastamist mitmele meediakanalile, teine agentuuri jäämist riigi alluvusse.
    Brus lausus, et mitmel pool Euroopas kuuluvad teadeteagentuurid meediaväljaannetele. «Idee on toores, mistõttu me pole jõudnud põhjalikult uurida, kas Eesti meediaväljaanded on agentuuri omanikuks olemisest huvitatud,» lisas ta.
    Brusi sõnul ei näeks erastamiskava ette kontrollpaki müümist ühele väljaandele.
    ETA juhtkond koostab erastamise baaskava järgmise aasta esimestel kuudel, teatas Brus.
    Konkureeriva uudisteagentuuri BNS juhatuse esimees Allan Martinson ütles, et ETA erastamist meediaväljaannetele on kaalutud juba viis aastat. Ta tunnistas, et ei pea tõenäoliseks ühiselt hallatava agentuuri elujõulisust.
    «Suur osa sellise mudeli järgi toimivatest infoagentuuridest mujal maailmas töötab kahjumiga,» väitis Martinson. Ta ei usu ka, et Eesti väljaanded jõuaksid üksmeelele ETA haldamise osas.
    Martinsoni hinnangul vajab ETA vähemalt 10 miljoni krooni eest investeeringuid.
    ETA haldusse aasta tagasi antud Tallinna ajakirjandusmaja on ettevõtte bilansis Neeme Brusi sõnul 16 miljoni kroonise väärtusega. Kinnisvaraeksperdid hindavad hoone turuväärtuseks kuni 25 miljonit krooni. Meediakorp arvab teisiti
    ASi Meediakorp meediadirektor Priit Hõbemägi tunnistas, et ajakirjandusmaja pakub meediaväljaannetele kindlasti huvi.
    «Informatsiooni seisukohast on kõige väärtuslikum osa ETAst fotoarhiiv, mille ära ostmiseks või ühiseks haldamiseks tegi Meediakorp ETA-le ettepaneku juba mitu kuud tagasi,» ütles Hõbemägi.
    Neeme Brus märkis, et kuna valitsus on liigitanud ETA riigi seisukohast strateegiliselt tähtsate ettevõtete nimekirja, võib kõne alla tulla ka teadeteagentuuri jäämine riigi haldusse. «Sellisel juhul näen ma ETA ülesandena kujundada Eesti riigi imagot ja teha riiklikku propagandat väljaspool Eestit,» ütles Brus.
    Eesti telegraafiagentuuri juhatuse liige, välisministeeriumi infoosakonna juhataja Juhan Haravee ei näe olulist põhjust, miks peaks ETA jääma riiklikuks teadeteagentuuriks. «Ma ei näe praegu erilist vahet BNSi ja ETA tööprintsiipidel, ministeeriumid peavad ostma infot nii ETA-lt kui BNSilt,» ütles Haravee.
    Riigikantselei sõlmis sellel aastal ETAga miljoni krooni suuruse lepingu, et ETA osutaks valitsusele nn kriisikeskuse teenust. See tähendab, et ETA on kohustatud pidama ööpäevast valvet riigis toimuva üle ja andma presidendile, peaministrile ja kolmele ministrile iga päev koondteavet maailmasündmuste kohta. Kui riigis tekib kriisiolukord, on ETA kohustatud lepingu kohaselt võtma koos Eesti Raadioga enda peale üldsuse teavitamise sellest.
    Kuigi Neeme Brusi kinnitusel on ETA olnud viimase poole aasta jooksul jooksvas kasumis, on ettevõtte maksuvõlg riigile koos viivistega üle kolme miljoni krooni. Suurema osa võlast moodustab sotsiaalmaksuvõlg, mis ulatub üle miljoni krooni.
    Brusi sõnul peab ETA juhtkond maksuametiga läbirääkimisi maksegraafiku koostamise üle, mille alusel hakkab ettevõte oma võlgnevusi likvideerima.
    ETA majanduskulud kaetakse Brusi sõnade kohaselt ajakirjandusmajas sõlmitud rendilepingutega ja infovahenduslepingutest teenitava tuluga.
    Rendilepingutest saadav tulu moodustab alla poole ETA kaheksa miljoni kroonini ulatuvast aastakäibest, lisas ta.
    «Rendist saadava tulu osakaal on väike seetõttu, et eelmise juhtkonna sõlmitud rendilepingud olid üsna kummalised,» põhjendas Brus. Kuni käesoleva aasta lõpuni on meediaväljaannete rendihinnad ajakirjandusmajas keskmiselt 20--40 krooni ruutmeetri kohta. Uute rendilepingute puhul on rendi alammäär orienteeruvalt 70 krooni ruutmeetrilt, kinnitas Brus. Kaubanduspindade rendi alammäär on Brusi sõnul ajakirjandusmajas alates sajast kroonist ruutmeeter.
    Ajakirjandusmajas on praegu umbes 50 rentnikku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.