ETA erastamine vaekausil

Eesti telegraafiagentuuri (ETA) peadirektor Neeme Brus ütles, et ETA juhtkond peab tulevikus silmas kahte võimalust, millest üks näeb ette ETA erastamist mitmele meediakanalile, teine agentuuri jäämist riigi alluvusse.

Brus lausus, et mitmel pool Euroopas kuuluvad teadeteagentuurid meediaväljaannetele. «Idee on toores, mistõttu me pole jõudnud põhjalikult uurida, kas Eesti meediaväljaanded on agentuuri omanikuks olemisest huvitatud,» lisas ta.

Brusi sõnul ei näeks erastamiskava ette kontrollpaki müümist ühele väljaandele.

Eesti telegraafiagentuuri juhatuse liige, välisministeeriumi infoosakonna juhataja Juhan Haravee ei näe olulist põhjust, miks peaks ETA jääma riiklikuks teadeteagentuuriks. «Ma ei näe praegu erilist vahet BNSi ja ETA tööprintsiipidel, ministeeriumid peavad ostma infot nii ETA-lt kui BNSilt,» ütles Haravee.

Riigikantselei sõlmis sellel aastal ETAga miljoni krooni suuruse lepingu, et ETA osutaks valitsusele nn kriisikeskuse teenust. See tähendab, et ETA on kohustatud pidama ööpäevast valvet riigis toimuva üle ja andma presidendile, peaministrile ja kolmele ministrile iga päev koondteavet maailmasündmuste kohta. Kui riigis tekib kriisiolukord, on ETA kohustatud lepingu kohaselt võtma koos Eesti Raadioga enda peale üldsuse teavitamise sellest.

Kuigi Neeme Brusi kinnitusel on ETA olnud viimase poole aasta jooksul jooksvas kasumis, on ettevõtte maksuvõlg riigile koos viivistega üle kolme miljoni krooni. Suurema osa võlast moodustab sotsiaalmaksuvõlg, mis ulatub üle miljoni krooni.

Brusi sõnul peab ETA juhtkond maksuametiga läbirääkimisi maksegraafiku koostamise üle, mille alusel hakkab ettevõte oma võlgnevusi likvideerima.

ETA majanduskulud kaetakse Brusi sõnade kohaselt ajakirjandusmajas sõlmitud rendilepingutega ja infovahenduslepingutest teenitava tuluga.

Rendilepingutest saadav tulu moodustab alla poole ETA kaheksa miljoni kroonini ulatuvast aastakäibest, lisas ta.

«Rendist saadava tulu osakaal on väike seetõttu, et eelmise juhtkonna sõlmitud rendilepingud olid üsna kummalised,» põhjendas Brus. Kuni käesoleva aasta lõpuni on meediaväljaannete rendihinnad ajakirjandusmajas keskmiselt 20--40 krooni ruutmeetri kohta. Uute rendilepingute puhul on rendi alammäär orienteeruvalt 70 krooni ruutmeetrilt, kinnitas Brus. Kaubanduspindade rendi alammäär on Brusi sõnul ajakirjandusmajas alates sajast kroonist ruutmeeter.

Ajakirjandusmajas on praegu umbes 50 rentnikku.