• OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • 27.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aastane hinnatõus jääb tagasihoidlikuks

Soojustatud lao- ja tootmispindade keskmine rendihinna tõus oli Tallinnas möödunud aastal 5%, soojustamata pindadel 3%. Pindi Kinnsivara hinnangul jääb selleaastane hinnatõus samadesse piiridesse. Edaspidiseks hinnaorientiiriks võib võtta Euroopa, kus 1995. a oli ruutmeetri keskmine rendis 75 kr. Pindi Kinnisvara prognoosi järgi peaks Tallinna hinnad saavutama sama taseme 10 aastaga.
Kõige suuremat renti makstakse kuni 300 m² suuruste ning 3--4 m kõrguste lao- ja tootmishoonete eest, kus on soojustus, küte, asfaltplats väikesemõõtmelise veoki juurdepääsuks ja parkimiseks ning väike kontor (ca 8 m²). Nende keskmine kuu renditase on 50--80 kr.
Soojustamata hooned jäävad madalamasse hinnaklassi ja nende renditase kõigub 20--25 kr/m². Sellised hooned on tavaliselt metallkonstruktsiooniga kaar- ja viilhallid või õhukese silikaattellistest seinaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sageli kaalutakse suurte tootmishoonete rentimise asemel nende ostmist, kuid sobivaid pakkumusi on praegu vähe. Ladustamiseks sobivaid pindu enamasti ei müüda.
Ülisuurte nõukogudeaegsete lao- ja tootmishoonete turulepaiskamine pole kartustest hoolimata renditaset alandanud, kuna vanade tootmishoonete nõudlus on väike.
Suur osa kesklinnas asuvatest endistest tootmispindadest ehitatakse ümber kaasaegseteks büroo- või kaupluseruumideks, tootmine viiakse aga üle äärelinna. Kujukaks näiteks on siin Pärnu mnt viadukti ja Neste bensiinijaama vahele jääv lõik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele