Riigieelarvest oli Pärnu sadama jäävabana hoidmiseks ette nähtud 2,5 miljonit krooni.
Pärnu sadama asedirektor Riho Prints ütles, et raha lõpeb esialgsest plaanist kiiremini, kuna jäälõhkuja kütus on sel aastal erinevalt eelmistest maksustatud aktsiisiga.
Printsi sõnul on selline olukord absurdne, kuna need laevad, mille teenindamiseks jäämurdja on renditud, veavad eksportkaupu ega pea seetõttu kütuse eest aktsiisi tasuma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Prints tõi näiteks, et eksporttoodangut vedavad kaubalaevad saavad kütust hinnaga 240 USA dollarit tonn, aga jäälõhkuja kütuse eest tuleb tasuda 370 dollarit. Jäämurdja päevane kütusevajadus ulatub seejuures 20 tonnini, lisas ta.
Selline aktsiis on Printsi hinnangul riigieelarvest eraldatud jäämurdmisraha raiskamine.
Printsi sõnul on ainuüksi jaanuaris Pärnus käinud laevad tasunud otse riigikassasse jää-, lootsi- ja majakamaksudena 700 000 krooni. Jäälõhkuja rentimine on seega olnud riigile hea investeering, märkis ta.
Pärnu sadama direktor Peeter Volkov peab reedel läbirääkimisi teede- ja sideministeeriumis, et leida Pärnu sadama jäävabana hoidmiseks lahendust.
Printsi sõnul seisavad Eesti oma jäälõhkujad Karu ja Tarmo peaaegu tegevuseta Tallinnas.
Jaanuaris on Pärnu sadamas käinud 30 laeva ning 15 ootavad veel oma järjekorda.
Mullu teenindas Pärnu sadam 343 laeva ning sadamat läbis kokku pool miljonit tonni kaupu. BNS